Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Katseaja palk -- seaduserikkumine või täielik õigus?

28.09.10, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Katseajal makstakse sageli madalamat töötasu


Kuidas on asi tegelikult, kas rikutakse seadust?

Tausta kirjeldus.
Mõned ausamad/ebaausamad põhjused, miks tööandja tahab katseajal vähem maksta:
  • äkki töötaja ei suudagi seda tööd soovitud tasemel teha, seega ei teeni ta ka täit tasu välja
  • uue töötaja juhendamisega on aja- ja muud kulu, seda peabki väiksema tasu arvelt katma
  • “nii ju tehakse, ju on põhjust, mida siin veel arutada”
  • tööjõukulusid saab kokku hoida
  • eesmärk on töötaja niikuinii katseajal lahti lasta, see ongi meie ärimudel.

Tegelikult võib olukord olla hoopis selline:
  • töötaja on varem seda tööd teinud ja kahtlemata oskab, ta on väärt kohe täit tasu
  • töötajal on vajalikku haridust tõendav dokument, mitmeaastane töökogemus ja head soovitused, on väärt kohe täit tasu
  • NB! Kokkulepitud tööülesanded, töö keerukus, vastutus jm on ju sama, mis teistel sama tööd tegevail töötajail, pole alust vähem maksta kui teistele!
Põhjendatud tundub alguses madalam tasu siis, kui uus töötajaja on nt 4/6/12 kuud hoopis nooremspetsialist/-teenindaja vm, mispuhul ka ametijuhend ja ametikoht on pisut teine ja tasu erinevus arusaadav. Paraku on tööandja tugevam pool ja kasutab katseajale viitamist sageli ära.


Mida ütleb seadus?
Seadus määrab vaikimisi katseaja ja lisaks ka selle lühendamise/ärajätmise võimaluse.
Tasu suuruse ainuke kohustuslik nõue töölepingu seaduses on, et töötasu ei või olla väiksem valitsuse määrusega kehtestatud alammäärast. Muus osas on töötasu ainult poolte kokkuleppe asi!
Samuti pole seaduses kehtestatud/mainitud mingit seost katseaja ja töötasu suuruse vahel.

Seega on katseaeg ja töötasu suurus teineteisest täiesti sõltumatud lepingutingimused ja lepitakse kokku eraldi!


Seaduse järgi võib aga näiteks:
  • katseaeg olla 4 kuud, aga madalama tasu võib kokku leppida ka 3 või 5 kuuks või muuks perioodiks
  • katseaega ei pruugi üldse olla, aga kokku võib leppida mingiks perioodiks madalama tasu
  • kokku võib leppida ka, et töötasu on katseajal kõrgem ja hiljem madalam.
Terve mõistus ütleb, et tasu võiks olla madalam ikka alguses ja kõrgem pärast, mitte vastupidi. Jah, tundub loogilisem, kuid seadus seda nii ei kehtesta. Kokku võib vabatahtlikult leppida ju kuidas iganes.
Samas, tähtajatu püsiva töösuhte puhul tundub aga üldse imelik, et töötasu on mingiks suvaliselt kokku lepitud ajavahemikuks teise suurusega. See pole töölepingu seaduses töötasu kokku leppimise mõte.

Tööandjad püüavad käituda majanduslikult otstarbekalt, aga sisuliselt jätavad nö kulud töövõtjale. Näiteks ei osata/viitsita tööle kandideerijat kohe sobivalt testida/valida, et olla kindel tema sobivuses. Muidugi soovitakse säästa niimoodi aega ja raha. Pigem katsetatakse töö käigus, kas inimene sobib või mitte. See on aga
töövõtja suhtes osaliselt pahatahtlik käitumine, tema narrimine. Sobimatust töötajast võib tekkida risk ka tööandjale?!


Muid tähelepanekuid
  • Eestis on avalikus sektoriski kehtestatud katseajal 10-20% ametipalgast madalam töötasu (vt nt riigikohtu palgajuhend). Ilmselt annab/kinnitab see ka teistele (valet?) eeskuju nii käituda
  • osa juristide arvates on katseajal väiksema töötasu maksmine vastuolus Euroopa õigusega.


Kokkuvõtteks.
  • katseajal ei pea töötasu madalam olema
  • madalam töötasu katseajal (või muul perioodil) peaks lisaks poolte kokkuleppele olema ka sisuliselt ja/või formaalselt veenva(ma)lt põhjendatav
  • madalam töötasu katseajal ei tohiks olla pahatahtlikult kokku lepitud. Mõlemad töölepingu pooled peavad teist austama.


Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Nimi
E-mail
Vastus
Email again:
Edicy