Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Palka tõstes ei tasu palgatõusuga vigurdada

30.06.13, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Vastuoluline käitumine palga tõstmisel


Ettevõtjad loevad oma raha. Palka tuleks ju maksta nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik ehk võõrsõnaga öeldes optimaalselt. Samas on selle optimaalsuse piiri tõmbamisel oht käituda vastuoluliselt või ebaotstarbekalt.

Elust on võtta näiteid, kus:
  • palgatõus küll tehakse, aga see on liiga madal. Eestis kui arenevas riigis on inflatsioon kõrgem kui arenenumates, stabiilsema majandusega riikides. Seetõttu, kui meil on inflatsioon (tarbijahinnaindeksi tõusu mõttes) aastaid nt 5%, siis pole mõtet 3%lise palgatõusuga arvestada, tõstma peaks ikka rohkem

  • palgatõusu otsus (ehk kulude suurendamise otsus) on tehtud ja töötajaile välja öeldud, kuid viimase hetkeni püütakse seda edasi lükata või veel viimast väikest osa kulude tõusust säästa. See on põhimõtteliselt vale ja teeb varem välja öeldud lubadusele halba. Tekitab töötaja peas segadust, et kas ja millal siis palk tõuseb. Tuleks julgelt tunnistada, et kulud tõusevad ettekavatsetult ja teha see tõstmine esimesel võimalusel ära, andes sellega ka selge sõnumi töötajaile

  • palgatõus on küll sobivas suurusjärgus, kuid seda hakatakse tükeldama. Näiteks 2-3% tõuseb põhipalk, 10% tulemustasu osa (mis on kogupalgast nt 1/3) jne. Kui välja on öeldud, et palk (ehk põhipalk) tõuseb 5%, siis pärast hakata rääkima 2-3%st ja lisama tingimusi, kuidas see 5% tegelikult kokku tuleb, on jälle keerutamise moodi ja usaldust mitteäratav.
    Pigem tuleb ausalt öelda, et põhipalka me ei tõsta, aga keskmiselt tõuseb tulemustasu 10% (ja see siis ka tegelikult tõuseb). Kirjeldada selgelt, et mida me teeme ja mida me seekord ei tee. Laialivalguv käitumine pole hea

  • palgatõus töötaja kvalifikatsiooni tõustes. Taas pole mõtet sekeldada 2-3%liste tõusudega. Töötaja järgmisele kvalifikatsiooni tasemele (ja sealjuures ka järgmisse palgaklassi) tõustes peaks palgatõus olema vähemalt 10%. Kui töötaja jääb küll samasse palgaklassi, aga kvalifikatsioon pisut tõuseb ja ta liigub palgaklassi sees selle ülemisse otsa, siis peaks tõus olema ka vähemalt 5%. Alla selle pole (vähemalt Eesti arengu kontekstis) mingit mõtet.
    Üldse on töötajate hindamiseks ette võetud toimingud üks suur töö ja selle tulemuste põhjal palga tõstmine paljudel töötajatel 2-3% võrra on mõttetu. Seda on täheldatud ka rahvusvaheliselt juba varem. Mõttekam on töötasu diferentseerida ehk eristada julgemalt. Kui töötaja tase tõuseb, siis tõuseb ka palk hästi tunnetatavalt. Lihtsalt kvalifikatsiooni tasemed saab kirjeldada suurema eristatavusega. Tõsta pigem vähestel töötajatel palka rohkem, kui kõigil mingi mittetunnetava paari protsendi võrra.
    See on taas selge sõnum, mis väldib laialivalgumist ja raha lihtsalt labidaga laialiviskamist kõigile ühtlaselt. Võrdsus ei tähenda õiglust ja ei anna tööandjale soovitud paremat töötulemust.


Kokkuvõtteks.

Kust see raha võetakse -- võib tekkida küsimus. See on juba ettevõtte äriajamise ning efektiivse/väärtustloova töökorralduse teema ja seda siin ei käsitleta. Järgmise perioodi kulude ülevaatamisel puhul tuleb olla valmis ka piisavaks palgatõusuks. Siin sissekandes keskenduti ohtudele/ebaotstarbekusele, mida palga tõstmise puhul vältida.




Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy