Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Kas praegu peab palka tõstma?

17.05.11, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Mai 2011


Tarbijahinnaindeksi tõus oli 2010. a 3%, keskmise palga tõus 1,1%. 2011. aastal jääb palgakasv rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt 1% võrra THI tõusule alla (vastavalt 3,5% ja 4,5%).

Meedias on ametiühingud viidanud veel suurema palgatõusu vajalikkusele. Mõni poliitik toetab seda arvamust, mõni on täiesti vastu.



Palgatõusu saab vaadata nii riigi kui ka ettevõtja tasandil, lisaks veel töövõtja vaatenurgast. Mõjurid võivad olla ärilised ja sotsiaalsed.

Makromajanduslik olevik näitab, et olukord läheb edaspidi vähehaaval paremaks või jääb vähemalt hetketasemele.


Üksiku ettevõtte vaatenurgast on olukord aga erinev. Paremas seisus on eelkõige kaupu/teenuseid eksportivad ettevõtted, siseturule suunatud äri üldiselt veel kiratseb.

Seetõttu pole makromajanduslikult ja ettevõtja ärilisest seisukohast alust eriliseks palgatõusuks. Kuna palka maksab tööandja ja täiendav palgaraha saab tulla ainult paranevast äritulemusest, on see igati loogiline.



Palgasaaja seisukohast paistab pilt veidi teistsugusena.

Tõusnud toiduainete hinnad, toimunud elektrihinna tõus jm näitavad igapäevaselt, et toimetulek pole lihtsamaks läinud. Seda eriti väiksema palgaga inimestel.

Kuigi palga suurus on vabas turumajanduses nõudluse-pakkumise ja kokkuleppe tulemus, peab tööandja arvestama ka keskkonda, milles ta tegutseb. Pikaajaliselt ei saa loota, et palgaga rahulolematu töötaja teeb tööd hästi.

Surve palgatõusule on ka nn miinimumpalga suurust muutmata olemas, seda eriti vaesuspiiri lähedast palka saavate töötajate puhul.



Täpsustamiseks võibki vaadata suhtelise vaesuse piiri*. Statistikaameti värskeim info 2011. a kohta näitab, et piiriks oli neto 299 eurot (2010. a 280 eurot) kuus. 7% (tavaliselt ongi see 6-7%) palgatöötajatest elab suhtelises vaesuses.

Kui võtta palgatasemeks see vaesuspiiri väärtus 299 eurot ja eeldades, et inimene vajab normaalseks eluks, mitte vaid ellujäämiseks, tegelikult pisut enam, võiksime arvestada vähemalt 350-eurose netopalgaga. Brutopalgana teeb see 420 eurot (6570 kr).


Julgen praeguse majandusolukorra kestmisel arvata järgmist. Üldiseks suuremaks palgatõusuks ettevõttes ärilist põhjust pole. Samas, sotsiaalsest survest lähtuvalt, peaks osa ametikohtade palgataset tähelepanelikult jälgima.

Keskmisest madalama, isegi kuni 500 eurose brutopalgaga ametikohtade puhul võiks tööandja, kes pole sel aastal veel palku tõstnud, olla mõttes valmis järgneva 1-9 kuu jooksul 5%-liseks palgatõusuks.



*Suhtelise vaesuse piir — 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

Täpsemad arvud on Statistikaameti andmebaasis.



Vt ka blogiartikleid: Baltikumi statistika 2011




Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy