Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

2019. A VAADE


Palga hajumine ümber keskpunkti
Nähes Eesti keskmise palga suurust, tekib lugejal küsimusi, mida see arv näitab ja kus tema ise oma palgaga Eesti palgasaajate hulgas paikneb.
Siin tuleb appi statistika. Palgad jaotatakse sageli astmeliselt kas nelja rühma (kvartiilid e neljandikud) või kümnesse rühma (detsiilid e kümnendikud). Sealjuures on selle harmoonilise asendijaotuse keskpunktiks mediaanpalk, mitte keskmine palk. Mediaanpalgast saavad täpselt pooled töötajad rohkem ja pooled vähem (õigemini küll: sama palju või vähem) palka.
Sissetulek jaotatakse sageli viide rühma (kvintiilid e viiendikud) ja kümnesse rühma (detsiilid).

Statistikaamet on teinud viimati sellise jaotusega palga ehk töötasu struktuuri uuringu 2018. aasta oktoobri kohta. Uuringut tehakse iga nelja aasta järel. Järgmine tehakse 2022. a oktoobri kohta, tulemuse valmimisaeg on ilmselt 2024. aasta.
Kasutades brutopalga suurenemise 2018-2019 teadaolevat suurust 7,4% (1310 € vs. 1407 €), on selle artikli tabelis 1 tuletatud ligikaudne palgatase 2019. a detsiilide kohta.

Keskklass
Keskklassi on kirjeldatud mitmel erineval viisil. Huvi korral saab selle kohta lugeda veebist (nt ingliskeelne Wikipedia). Statistikas on kasutatud mitut viisi -- nt jääb keskklass palga mõttes vahemikku 75%-125% mediaanpalgast (ehk V detsiilist). Pew Uuringute Keskus USAs käsitleb teemat nii, et keskklassi kuuluvad need majapidamised (e leibkonnad), kelle sissetulek jääb vahemikku 67%-200% kõigi majapidamiste mediaansissetulekust [allikas 1].
Praktilise lähenemisena on kasutatud ka vahemikku III kuni VII palgadetsiilini [allikas 2, lk 22-23 ja 96], nii on tehtud ka siin, tabelis 1. Selliselt moodustatud kesklassi kuulub alati 40% töötajaist. Järelikult 30% palgatöötajaid jääb sellest vahemikust ehk keskklassist allapoole ja 30% kõrgema palgaga töötajaid ülespoole.

Tabel 1

Palgastatistik (detsiili ülempiir)	Kuu brutopalk 2018 okt, eurot	Kuu brutopalga detsiil 2019 okt, eurot (ligikaudne, = 2018 + 7,4%)	Kuu netopalk 2019 okt, eurot (ligikaudne)	Keskklass palga järgi
keskmine	1314	1411 (ametlik on 1407)	1165
IX detsiil	2200	2363	1822
VIII detsiil	1722	1849	1454
VII detsiil	1478	1587	1281	ülem-keskklass
VI detsiil	1295	1391	1152	ülem-keskklass
V detsiil (e mediaan)	1150	1235	1049	keskklassi keskpunkt
IV detsiil	1000	1074	928	alam-keskklass
III detsiil	855	918	808	alam-keskklass
II detsiil	703	755	682
I detsiil	550	591	556

Esimene detsiil näitab töötasu, millest 10% töötajaid saavad väiksemat ja 90% suuremat töötasu, teisest detsiilist saab 20% töötajaid väiksemat ja 80% töötajaid suuremat töötasu jne.

Tabelist 1 näeme, et sellise jaotuse puhul kuuluks palga mõttes keskklassi töötajad, kes saavad brutopalka vahemikus umbes 918-1587 eurot kuus ehk umbes 808-1281 eurot neto (netopalga arvutamiseks kasuta nt veebilehte kalkulaator.ee).

Järeldus
Eesti keskmist palka (nt 2019. a oli see statistikaameti andmetel 1407 eurot bruto) saav töötaja kuulub selle mõttekäigu põhjal ülem-keskklassi. Kuid see on vaid pool tõde. Vaatame keskklassi määratlust ka leibkonna sissetuleku põhjal.


Sissetuleku hajumine leibkonna (sh ülalpeetavate) puhul
Lisades mõõtme, et leibkonnas võib olla mitu liiget ja sel juhul saab vaadata keskmist sissetulekut leibkonna liikme kohta (sellest moodustab palgatööst ja pensionist saadav osa ligi 90%), näeme tabelis 2 teistsugust olukorda, kui üksnes palga suurust vaadates.
2019. a andmed on tuletatud ja ligikaudsed, lähtudes lihtsustatult keskmise brutopalga tõusust 2018-2019 a 7,4%.

Tabel 2

Sissetuleku statistik e tuludetsiil	Leibkonna- liikme netosissetulek kuus 2018, eurot	Leibkonna- liikme netosissetulek kuus 2019, eurot (ligikaudne, 2018. a + 7,4% )	Keskklass sissetuleku järgi
keskmine	757	813
X detsiili keskmine	1751	1881
IX detsiili keskmine	1266	1360
VIII detsiili keskmine	1020	1096
VII detsiili keskmine	852	915	ülem-keskklass
VI detsiili keskmine	718	771	ülem-keskklass
V detsiili keskmine	598	642	alam keskklass
IV detsiili keskmine	511	549	alam-keskklass / ~suhtelise vaesuse piir (573 €)
III detsiili keskmine	461	495
II detsiili keskmine	396	425
I detsiili keskmine	247	265

2018. a andmete allikas: statistikaamet, stat.ee tabel ST10.

Tabeli 2 põhjal saame keskklassi kuuluvaks liigitada inimesed, kel netosissetulek leibkonnaliikme kohta on umbes 549-915 eurot kuus.
Kui leibkond suureneb (lisanduvad lapsed või täiskasvanud), muutub ka sissetulek leibkonna liikme kohta! See võib mõjutada paiknemist keskklassis.

Sissetuleku suuruse tähendust leibkonna liikme kohta mõjutab sisuliselt (kulude mõttes) iga leibkonna liikme tarbimiskaal (esimene täiskasvanu 1,0, iga järgmine 14aastane ja vanem isik 0,5, alla 14aastane laps 0,3). Selle põhjal arvutatakse täiendavalt ka ekvivalentsissetulekut, mida siin artiklis ei kajastata. Siin vaatame vaid absoluutarve.


Kokkuvõte
Tabelites on esitatud statistika ja see on õige. Kuidas iga inimene oma paiknemist palga ja sissetuleku järgi ise tajub, on erinev ehk subjektiivne. Samuti on esitatud näidetes kajastatud Eesti tervikuna, kuid Tallinna ja iga maakonda võib vaadata sealsete palgatasemete põhjal eraldi ning kasutada ka muid eristavaid tunnuseid.
Lisaks palgale/sissetulekule on sisuliselt oluline ka see, kui suured on iga inimese/leibkonna igakuised (püsi)kulud ja kuidas see hakkamasaamist mõjutab. Selle kohta saab lisaks lugeda siin blogis seda artiklit vabalt kasutatavast palgaosast.
2016. a kohta on statistikaamet esitanud nt sellise info, sundkulutused leibkonnaliikme kohta olid 162 € kuus:




Allikad
1. Pew Research Center http://www.pewresearch.org/
Artikkel: http://www.pewsocialtrends.org/2015/12/09/the-american-middle-class-is-losing-ground/
2. Rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO (2015). Global Wage Report 2014/15. Wages and income inequality. Geneva: ILO.
3. Statistikaamet -- suhteline vaesus 2018. a. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/suhteline-vaesus.
Andmebaasis tabel LES06.