Tark ja palk – palgakonsultatsioonid
Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale
Keskmine palk ja keskklass
11.10.20, Urmas Orula, Kommentaarid: 2Kas keskmise palga saaja kuulub keskklassi?
2019. A VAADE
Palga hajumine ümber keskpunkti
Nähes Eesti keskmise palga suurust, tekib lugejal küsimusi, mida see arv näitab ja kus tema ise oma palgaga Eesti palgasaajate palga suuruse astmikus paikneb.
Siin tuleb appi statistika. Palgad jaotatakse sageli astmeliselt kas nelja rühma (kvartiilid e neljandikud) või kümnesse rühma (detsiilid e kümnendikud). Sealjuures on selle harmoonilise asendijaotuse keskpunktiks mediaanpalk, mitte keskmine palk. Mediaanpalgast saavad täpselt pooled töötajad rohkem ja pooled vähem palka.
Sissetulek jaotatakse sageli viide rühma (kvintiilid e viiendikud) ja kümnesse rühma (detsiilid).
Statistikaamet on teinud viimati sellise jaotusega palga ehk töötasu struktuuri uuringu 2018. aasta oktoobri kohta. Uuringut tehakse iga nelja aasta järel. Järgmine tehakse 2022. a oktoobri kohta, tulemuse valmimisaeg on ilmselt 2024. aasta.
Kasutades brutopalga tõusu 2018-2019 teadaolevat suurust 7,4% (1310 € vs. 1407 €), on selle artikli tabelis 1 tuletatud ligikaudne palgatase 2019. a detsiilide kohta.
Keskklass
Keskklassi on kirjeldatud mitmel erineval viisil. Huvi korral saab selle kohta lugeda veebist (nt ingliskeelne Wikipedia). Statistikas on kasutatud mitut viisi -- nt jääb keskklass palga mõttes vahemikku 75%-125% mediaanpalgast (ehk V detsiilist). Pew Uuringute Keskus USAs kasutab lähenemist, et keskklassi kuuluvad need majapidamised (e leibkonnad), kelle sissetulek jääb vahemikku 67%-200% kõigi majapidamiste mediaansissetulekust [allikas 1].
Praktilise lähenemisena on kasutatud ka vahemikku III kuni VII palgadetsiilini [allikas 2, lk 22-23 ja 96], nii on tehtud ka tabelis 1. Selliselt moodustatud kesklassi kuulub alati 40% töötajaist. Järelikult 30% palgatöötajaid jääb sellest vahemikust ehk keskklassist allapoole ja 30% kõrgema palgaga töötajaid ülespoole.
Tabel 1
Tabelist 1 näeme, et sellise jaotuse puhul kuuluks palga mõttes keskklassi töötajad, kes saavad palka vahemikus umbes 918-1587 eurot kuus bruto ehk umbes 808-1281 eurot neto (netopalga arvutamiseks kasuta nt veebilehte kalkulaator.ee).
Järeldus
Eesti keskmist palka (nt 2019. a oli see 1407 eurot bruto) saav töötaja kuulub selle mõttekäigu põhjal ülem-keskklassi. Kuid see on vaid pool tõde. Vaatame keskklassi määratlust ka leibkonna sissetuleku põhjal.
Sissetuleku hajumine leibkonna (sh ülalpeetavate) puhul
Lisades siia juurde mõõtme, et leibkonnas võib olla mitu liiget ja sel juhul saab vaadata keskmist sissetulekut leibkonna liikme kohta (sellest moodustab palgatööst ja pensionist saadav osa ligi 90%), näeme tabelis 2 teistsugust olukorda.
2019. a andmed on tuletatud, lähtudes lihtsustatult keskmise brutopalga tõusust 2018-2019 a 7,4%.
Tabel 2
2018. a andmete allikas: statistikaamet, stat.ee tabel ST10.
Tabeli 2 põhjal saame keskklassi kuuluvaks liigitada inimesed, kel netosissetulek leibkonnaliikme kohta on umbes 549-915 eurot kuus.
Kui leibkond suureneb (lisanduvad lapsed või täiskasvanud), muutub ka sissetulek leibkonna liikme kohta! See võib mõjutada paiknemist keskklassis.
Sissetuleku suuruse tähendust leibkonna liikme kohta mõjutab sisuliselt (kulude mõttes) iga leibkonna liikme tarbimiskaal (esimene täiskasvanu 1,0, iga järgmine 14aastane ja vanem isik 0,5, alla 14aastane laps 0,3). Selle põhjal arvutatakse täiendavalt ka ekvivalentsissetulekut, mida siin artiklis ei kajastata. Siin vaatame vaid absoluutarve.
Kokkuvõte
Tabelites on esitatud statistika ja see on õige. Kuidas iga inimene oma paiknemist palga ja sissetuleku järgi ise tajub, on erinev ehk subjektiivne. Samuti on esitatud näidetes kajastatud Eesti tervikuna, kuid Tallinna ja iga maakonda võib vaadata sealsete palgatasemete põhjal eraldi ning kasutada ka muid eristavaid tunnuseid.
Lisaks palgale/sissetulekule on sisuliselt oluline ka see, kui suured on iga inimese/leibkonna igakuised (püsi)kulud ja kuidas see hakkamasaamist mõjutab. Selle kohta saab lisaks lugeda siin blogis seda artiklit.
2016. a kohta on statistikaamet esitanud nt sellise info, sundkulutused leibkonnaliikme kohta olid 162 € kuus:
Loe lisaks ka Palgakalkulaatorid veebis
Allikad
1. Pew Research Center http://www.pewresearch.org/
Artikkel: http://www.pewsocialtrends.org/2015/12/09/the-american-middle-class-is-losing-ground/
2. Rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO (2015). Global Wage Report 2014/15. Wages and income inequality. Geneva: ILO.
3. Statistikaamet -- suhteline vaesus 2018. a. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/suhteline-vaesus.
Andmebaasis tabel LES06.
Palga hajumine ümber keskpunkti
Nähes Eesti keskmise palga suurust, tekib lugejal küsimusi, mida see arv näitab ja kus tema ise oma palgaga Eesti palgasaajate palga suuruse astmikus paikneb.
Siin tuleb appi statistika. Palgad jaotatakse sageli astmeliselt kas nelja rühma (kvartiilid e neljandikud) või kümnesse rühma (detsiilid e kümnendikud). Sealjuures on selle harmoonilise asendijaotuse keskpunktiks mediaanpalk, mitte keskmine palk. Mediaanpalgast saavad täpselt pooled töötajad rohkem ja pooled vähem palka.
Sissetulek jaotatakse sageli viide rühma (kvintiilid e viiendikud) ja kümnesse rühma (detsiilid).
Statistikaamet on teinud viimati sellise jaotusega palga ehk töötasu struktuuri uuringu 2018. aasta oktoobri kohta. Uuringut tehakse iga nelja aasta järel. Järgmine tehakse 2022. a oktoobri kohta, tulemuse valmimisaeg on ilmselt 2024. aasta.
Kasutades brutopalga tõusu 2018-2019 teadaolevat suurust 7,4% (1310 € vs. 1407 €), on selle artikli tabelis 1 tuletatud ligikaudne palgatase 2019. a detsiilide kohta.
Keskklass
Keskklassi on kirjeldatud mitmel erineval viisil. Huvi korral saab selle kohta lugeda veebist (nt ingliskeelne Wikipedia). Statistikas on kasutatud mitut viisi -- nt jääb keskklass palga mõttes vahemikku 75%-125% mediaanpalgast (ehk V detsiilist). Pew Uuringute Keskus USAs kasutab lähenemist, et keskklassi kuuluvad need majapidamised (e leibkonnad), kelle sissetulek jääb vahemikku 67%-200% kõigi majapidamiste mediaansissetulekust [allikas 1].
Praktilise lähenemisena on kasutatud ka vahemikku III kuni VII palgadetsiilini [allikas 2, lk 22-23 ja 96], nii on tehtud ka tabelis 1. Selliselt moodustatud kesklassi kuulub alati 40% töötajaist. Järelikult 30% palgatöötajaid jääb sellest vahemikust ehk keskklassist allapoole ja 30% kõrgema palgaga töötajaid ülespoole.
Tabel 1
| Palgastatistik (detsiili ülempiir) | Kuu brutopalk 2018 okt, eurot | Kuu brutopalga detsiil 2019 okt, eurot (ligikaudne, = 2018 + 7,4%) | Kuu netopalk 2019 okt, eurot (ligikaudne) | Keskklass palga järgi |
| keskmine | 1314 | 1411 | 1165 | |
| IX detsiil | 2200 | 2363 | 1822 | |
| VIII detsiil | 1722 | 1849 | 1454 | |
| VII detsiil | 1478 | 1587 | 1281 | ülem-keskklass |
| VI detsiil | 1295 | 1391 | 1152 | ülem-keskklass |
| V detsiil (e mediaan) | 1150 | 1235 | 1049 | keskklassi keskpunkt |
| IV detsiil | 1000 | 1074 | 928 | alam-keskklass |
| III detsiil | 855 | 918 | 808 | alam-keskklass |
| II detsiil | 703 | 755 | 682 | |
| I detsiil | 550 | 591 | 556 |
2018. a andmete allikas: statistikaamet, stat.ee tabel PA621
Esimene detsiil näitab töötasu, millest 10% töötajaid saavad väiksemat ja 90% suuremat töötasu, teisest detsiilist saab 20% töötajaid väiksemat ja 80% suuremat töötasu jne.Tabelist 1 näeme, et sellise jaotuse puhul kuuluks palga mõttes keskklassi töötajad, kes saavad palka vahemikus umbes 918-1587 eurot kuus bruto ehk umbes 808-1281 eurot neto (netopalga arvutamiseks kasuta nt veebilehte kalkulaator.ee).
Järeldus
Eesti keskmist palka (nt 2019. a oli see 1407 eurot bruto) saav töötaja kuulub selle mõttekäigu põhjal ülem-keskklassi. Kuid see on vaid pool tõde. Vaatame keskklassi määratlust ka leibkonna sissetuleku põhjal.
Sissetuleku hajumine leibkonna (sh ülalpeetavate) puhul
Lisades siia juurde mõõtme, et leibkonnas võib olla mitu liiget ja sel juhul saab vaadata keskmist sissetulekut leibkonna liikme kohta (sellest moodustab palgatööst ja pensionist saadav osa ligi 90%), näeme tabelis 2 teistsugust olukorda.
2019. a andmed on tuletatud, lähtudes lihtsustatult keskmise brutopalga tõusust 2018-2019 a 7,4%.
Tabel 2
| Sissetuleku statistik e tuludetsiil | Leibkonna- liikme netosissetulek kuus 2018, eurot | Leibkonna- liikme netosissetulek kuus 2019, eurot (ligikaudne, 2018. a + 7,4% ) | Keskklass sissetuleku järgi |
| keskmine | 757 | 813 | |
| X detsiili keskmine | 1751 | 1881 | |
| IX detsiili keskmine | 1266 | 1360 | |
| VIII detsiili keskmine | 1020 | 1096 | |
| VII detsiili keskmine | 852 | 915 | ülem-keskklass |
| VI detsiili keskmine | 718 | 771 | ülem-keskklass |
| V detsiili keskmine | 598 | 642 | alam keskklass |
| IV detsiili keskmine | 511 | 549 | alam-keskklass / ~suhtelise vaesuse piir (468 €) |
| III detsiili keskmine | 461 | 495 | |
| II detsiili keskmine | 396 | 425 | |
| I detsiili keskmine | 247 | 265 |
Tabeli 2 põhjal saame keskklassi kuuluvaks liigitada inimesed, kel netosissetulek leibkonnaliikme kohta on umbes 549-915 eurot kuus.
Kui leibkond suureneb (lisanduvad lapsed või täiskasvanud), muutub ka sissetulek leibkonna liikme kohta! See võib mõjutada paiknemist keskklassis.
Näiteks ühe lapsega üksikvanema (kes saab riigi keskmist palka) puhul muutub seis 1,3-1,5 korda kehvemaks kui lasteta isiku puhul.
Kahe keskkooliõpilasega üksivanema (kes saab riigi keskmist palka) puhul langetakse ülemkeskklassist alamkeskklassi. Selles vanuses laste puhul on kummagi ekvivalent 0,5 ehk kaks selles vanuses last on leibkonna kuludes kokku sama, mis üks täiskasvanu ning leibkonna sissetulek on vaja jagada nüüd kahega (vanem 1,0 + 2 last kokku 1,0 = 2,0).
Kuid viimasel juhul, kui üksikvanem saab näiteks mitte keskmist, vaid mediaanpalka (tabelis 1 olev 1049 € / 2 = 525 € neto), langetakse suhtelisse vaesusesse (2018. a oli selleks piiriks 6877 € / 12 = 573 eurot kuus) [allikas 3].
Sissetuleku suuruse tähendust leibkonna liikme kohta mõjutab sisuliselt (kulude mõttes) iga leibkonna liikme tarbimiskaal (esimene täiskasvanu 1,0, iga järgmine 14aastane ja vanem isik 0,5, alla 14aastane laps 0,3). Selle põhjal arvutatakse täiendavalt ka ekvivalentsissetulekut, mida siin artiklis ei kajastata. Siin vaatame vaid absoluutarve.
Kokkuvõte
Tabelites on esitatud statistika ja see on õige. Kuidas iga inimene oma paiknemist palga ja sissetuleku järgi ise tajub, on erinev ehk subjektiivne. Samuti on esitatud näidetes kajastatud Eesti tervikuna, kuid Tallinna ja iga maakonda võib vaadata sealsete palgatasemete põhjal eraldi ning kasutada ka muid eristavaid tunnuseid.
Lisaks palgale/sissetulekule on sisuliselt oluline ka see, kui suured on iga inimese/leibkonna igakuised (püsi)kulud ja kuidas see hakkamasaamist mõjutab. Selle kohta saab lisaks lugeda siin blogis seda artiklit.
2016. a kohta on statistikaamet esitanud nt sellise info, sundkulutused leibkonnaliikme kohta olid 162 € kuus:
https://www.stat.ee/et/uudised/pressiteade-2017-107
Loe lisaks ka Palgakalkulaatorid veebis
Artikkel, kus on maailma kesklassi kuulumise arvutamise
kalkulaator -- proovi järele! (ingl k)
kalkulaator -- proovi järele! (ingl k)
Allikad
1. Pew Research Center http://www.pewresearch.org/
Artikkel: http://www.pewsocialtrends.org/2015/12/09/the-american-middle-class-is-losing-ground/
2. Rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO (2015). Global Wage Report 2014/15. Wages and income inequality. Geneva: ILO.
3. Statistikaamet -- suhteline vaesus 2018. a. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/suhteline-vaesus.
Andmebaasis tabel LES06.
Kommentaarid: 2
23.10.20
XfHWiyUpYIt
23.10.20
VdrDHcSEMBhg
Lisa kommentaar
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Sait ei kogu ega töötle isikuandmeid. Erandina vaid uudiskirjaga oma algatusel liitumine/loobumine, järgitakse IKÜM-i nõudeid. Kasutatakse vaid Google Analyticsi ja Voo statistika küpsiseid.