Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

Kas keskmise palga saaja kuulub keskklassi?

Palga hajumine ümber keskpunkti
Nähes Eesti keskmise palga suurust, tekib lugejal küsimusi, mida see arv näitab ja kus tema oma palgaga Eesti palgasaajate hulgas sisuliselt paikneb.
Siin tuleb appi statistika. Palgad jaotatakse sageli astmeliselt kas nelja rühma (kvartiilid e neljandikud) või kümnesse rühma (detsiilid e kümnendikud). Sealjuures on selle harmoonilise asendijaotuse keskpunktiks mediaanpalk, mitte keskmine palk. Mediaanist saavad täpselt pooled töötajad rohkem ja pooled vähem palka.
Sissetulek jaotatakse sageli viide rühma (kvintiilid e viiendikud) ja kümnesse rühma (detsiilid).

Statistikaamet on teinud viimati sellise jaotusega töötasu struktuuri uuringu 2010. aasta oktoobri kohta. Uuringut tehakse iga nelja aasta järel. Järgmine tehakse 2014. a oktoobri kohta, valmimisaeg pole veel teada [2016?]. [allikas 1]
Kasutades brutopalga tõusu 2010--2014 praegu teadaolevat suurusjärku (umbes 27%), on selle artikli tabelis 1 arvutatud ligikaudne palgatase 2014. a kohta.

Keskklass
Kesklassi on kirjeldatud mitmel erineval viisil. Huvi korral saab selle kohta lugeda veebist (nt ingliskeelne Wikipedia). Statistikas on kasutatud mitut viisi -- nt jääb keskklass palga mõttes vahemikku 75%-125% mediaanpalgast. Pew Uuringute Keskus USAs kasutab lähenemist, et keskklassi kuuluvad need majapidamised (e leibkonnad), kelle sissetulek jääb vahemikku 67%-200% kõigi majapidamiste mediaansissetulekust [allikas 2].
Praktilise lähenemisena on kasutatud ka vahemikku III kuni VII detsiilini, nagu ka tabelis 1 [allikas 3, lk 22-23 ja 96]. Selliselt moodustatud kesklassi kuulub alati 40% töötajaist. Järelikult 30% palgatöötajaid jääb sellest allapoole ja 30% kõrgema palgaga töötajaid ülespoole.

Tabel 1

Palgastatistik (detsiili ülempiir)	Kuu brutopalk 2010, eurot	Kuu brutopalk 2014, eurot (ligikaudne, = 2010 + 27%)	Kuu netopalk 2014, eurot (ligikaudne)	Keskklass palga järgi
keskmine	819	1040	819
IX detsiil	1418	1800	1395
VIII detsiil	1090	1384	1080
VII detsiil	916	1164	913	ülem-keskklass
VI detsiil	793	1007	794	ülem-keskklass
V detsiil (e mediaan)	688	874	693	keskklassi keskpunkt
IV detsiil	594	755	603	alam-keskklass
III detsiil	505	641	516	alam-keskklass
II detsiil	414	526	429
I detsiil	320	406	338

2010. a andmete allikas: statistikaamet, stat.ee tabel PA621
Esimene detsiil näitab töötasu, millest 10% töötajaid saavad väiksemat ja 90% suuremat töötasu, teise detsiilist saab 20% töötajaid väiksemat ja 80% suuremat töötasu jne.

Tabelist 1 näeme, et sellise jaotuse puhul kuuluks palga mõttes keskklassi töötajad, kes saavad palka vahemikus umbes 641-1164 eurot kuus bruto ehk umbes 516-913 eurot neto (netopalga arvutamiseks kasuta nt veebilehte kalkulaator.ee).

Järeldus
Eesti keskmist palka saav töötaja kuulub selle mõttekäigu põhjal ülem-keskklassi.


Sissetuleku hajumine
Lisades siia juurde mõõtme, et leibkonnas võib olla mitu liiget ja sel juhul saab vaadata keskmist sissetulekut leibkonna liikme kohta (sellest moodustab palgatööst ja pensionist saadav osa ligi 90%), näeme tabelis 2 teistsugust olukorda.
2014. a andmed on tuletatud, lähtudes lihtsustatult keskmise brutopalga ligikaudsest tõusust perioodil 2012-2014 (umb 14%).

Tabel 2

Sissetuleku statistik e tuludetsiil	Leibkonna- liikme netosissetulek kuus 2012, eurot	Leibkonna- liikme netosissetulek kuus 2014, eurot (ligikaudne, 2012. a + 14% )	Keskklass sissetuleku järgi
keskmine	457	521
X detsiili keskmine	1240	1414
IX detsiili keskmine	761	868
VIII detsiili keskmine	595	678
VII detsiili keskmine	483	551	ülem-keskklass
VI detsiili keskmine	407	464	ülem-keskklass
V detsiili keskmine	355	405	alam keskklass
IV detsiili keskmine	325	371	alam-keskklass
III detsiili keskmine	291	332
II detsiili keskmine	235	268
I detsiili keskmine	129	147

2012. a andmete allikas: statistikaamet, stat.ee tabel ST10.

Tabeli 2 põhjal saame keskklassi kuuluvaks liigitada inimesed, kel netosissetulek leibkonnaliikme kohta on umbes 371-551 eurot kuus.
Kui leibkond suureneb (lisanduvad lapsed või täiskasvanud), muutub ka sissetulek leibkonna liikme kohta. See võib mõjutada paiknemist keskklassis.

Sissetuleku suuruse tähendust leibkonna liikme kohta mõjutab sisuliselt (kulude mõttes) ka iga leibkonna liikme tarbimiskaal (esimene täiskasvanu 1,0, iga järgmine 14aastane ja vanem isik 0,5, alla 14aastane laps 0,3). Selle põhjal arvutatakse täiendavalt ka ekvivalentsissetulekut, mida siin artiklis ei kajastata. Siin vaatame vaid absoluutarve.


Kokkuvõte
Tabelites on esitatud statistika ja see on õige. Kuidas iga inimene oma paiknemist palga ja sissetuleku järgi ise tajub, on erinev. Samuti on esitatud näidetes kajastatud Eesti tervikuna, kuid Tallinna ja iga maakonda võib vaadata eraldi ning kasutada ka muid eristavaid tunnuseid.
Lisaks palgale/sissetulekule on sisuliselt oluline ka see, kui suured on iga inimese/leibkonna igakuised (püsi)kulud ja kuidas see hakkamasaamist mõjutab. Selle kohta saab lisaks lugeda siin blogis seda artiklit.
2016. a kohta on statistikaamet esitanud nt sellise info, sundkulutuste teemal:
http://www.stat.ee/pressiteade-2017-107



Allikad
1. Mare Kusma (Statistikaamet) (2013). Palgatöötajatest ja töötasust töötasu struktuuri uuringu põhjal.
Ettekanne slaididena http://www.slideshare.net/Statistikaamet/mare-kusma-ttasu-struktuur-2010
2. Pew Research Center http://www.pewresearch.org/
Artikkel: http://www.pewsocialtrends.org/2015/12/09/the-american-middle-class-is-losing-ground/
3. Rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO (2015). Global Wage Report 2014/15. Wages and income inequality. Geneva: ILO.