Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Keskmine palk ja keskklass

11.10.20, Urmas Orula, Kommentaarid: 2

Kas keskmise palga saaja kuulub keskklassi?


2019. A VAADE


Palga hajumine ümber keskpunkti

Nähes Eesti keskmise palga suurust, tekib lugejal küsimusi, mida see arv näitab ja kus tema ise oma palgaga Eesti palgasaajate hulgas paikneb.
Siin tuleb appi statistika. Palgad jaotatakse sageli astmeliselt kas nelja rühma (kvartiilid e neljandikud) või kümnesse rühma (detsiilid e kümnendikud). Sealjuures on selle harmoonilise asendijaotuse keskpunktiks mediaanpalk, mitte keskmine palk. Mediaanpalgast saavad täpselt pooled töötajad rohkem ja pooled vähem (õigemini küll: sama palju või vähem) palka.
Sissetulek jaotatakse sageli viide rühma (kvintiilid e viiendikud) ja kümnesse rühma (detsiilid).

Statistikaamet on teinud viimati sellise jaotusega palga ehk töötasu struktuuri uuringu 2018. aasta oktoobri kohta. Uuringut tehakse iga nelja aasta järel. Järgmine tehakse 2022. a oktoobri kohta, tulemuse valmimisaeg on ilmselt 2024. aasta.
Kasutades brutopalga suurenemise 2018-2019 teadaolevat suurust 7,4% (1310 € vs. 1407 €), on selle artikli tabelis 1 tuletatud ligikaudne palgatase 2019. a detsiilide kohta.

Keskklass
Keskklassi on kirjeldatud mitmel erineval viisil. Huvi korral saab selle kohta lugeda veebist (nt ingliskeelne Wikipedia). Statistikas on kasutatud mitut viisi -- nt jääb keskklass palga mõttes vahemikku 75%-125% mediaanpalgast (ehk V detsiilist). Pew Uuringute Keskus USAs käsitleb teemat nii, et keskklassi kuuluvad need majapidamised (e leibkonnad), kelle sissetulek jääb vahemikku 67%-200% kõigi majapidamiste mediaansissetulekust [allikas 1].
Praktilise lähenemisena on kasutatud ka vahemikku III kuni VII palgadetsiilini [allikas 2, lk 22-23 ja 96], nii on tehtud ka siin, tabelis 1.
Selliselt moodustatud kesklassi kuulub alati 40% töötajaist. Järelikult 30% palgatöötajaid jääb sellest vahemikust ehk keskklassist allapoole ja 30% kõrgema palgaga töötajaid ülespoole.

Tabel 1
Palgastatistik (detsiili ülempiir)
Kuu brutopalk 2018 okt,
eurot
Kuu brutopalga detsiil 2019 okt,
eurot (ligikaudne,
= 2018 + 7,4%)
Kuu netopalk 2019 okt,
eurot (ligikaudne)
Keskklass
palga
järgi
keskmine
1314
1411 (ametlik on 1407)
1165

IX detsiil
2200
2363
1822

VIII detsiil
1722
1849
1454

VII detsiil
1478
1587
1281
ülem-keskklass
VI detsiil
1295
1391
1152
ülem-keskklass
V detsiil (e mediaan)
1150
1235
1049
keskklassi keskpunkt
IV detsiil
1000
1074
928
alam-keskklass
III detsiil
855
918
808
alam-keskklass
II detsiil
703
755
682

I detsiil
550
591
556

2018. a andmete allikas: statistikaamet, stat.ee tabel PA621
Esimene detsiil näitab töötasu, millest 10% töötajaid saavad väiksemat ja 90% suuremat töötasu, teisest detsiilist saab 20% töötajaid väiksemat ja 80% töötajaid suuremat töötasu jne.

Tabelist 1 näeme, et sellise jaotuse puhul kuuluks palga mõttes keskklassi töötajad, kes saavad brutopalka vahemikus umbes 918-1587 eurot kuus ehk umbes 808-1281 eurot neto (netopalga arvutamiseks kasuta nt veebilehte kalkulaator.ee).

Järeldus
Eesti keskmist palka (nt 2019. a oli see statistikaameti andmetel 1407 eurot bruto) saav töötaja kuulub selle mõttekäigu põhjal ülem-keskklassi. Kuid see on vaid pool tõde. Vaatame keskklassi määratlust ka leibkonna sissetuleku põhjal.


Sissetuleku hajumine leibkonna (sh ülalpeetavate) puhul
Lisades mõõtme, et leibkonnas võib olla mitu liiget ja sel juhul saab vaadata keskmist sissetulekut leibkonna liikme kohta (sellest moodustab palgatööst ja pensionist saadav osa ligi 90%), näeme tabelis 2 teistsugust olukorda, kui üksnes palga suurust vaadates.
2019. a andmed on tuletatud ja ligikaudsed, lähtudes lihtsustatult keskmise brutopalga tõusust 2018-2019 a 7,4%.

Tabel 2
Sissetuleku
statistik
e tuludetsiil
Leibkonna-
liikme
netosissetulek
kuus 2018,
eurot
Leibkonna-
liikme
netosissetulek
kuus 2019,
eurot
(ligikaudne,
2018. a + 7,4% )

Keskklass
sissetuleku
järgi
keskmine
757
813

X detsiili keskmine
1751
1881

IX detsiili keskmine
1266
1360

VIII detsiili keskmine
1020
1096

VII detsiili keskmine
852
915
ülem-keskklass
VI detsiili keskmine
718
771
ülem-keskklass
V detsiili keskmine
598
642
alam keskklass
IV detsiili keskmine
511
549
alam-keskklass
/ ~suhtelise
vaesuse piir (573 €)

III detsiili keskmine
461
495

II detsiili keskmine
396
425

I detsiili keskmine
247
265

2018. a andmete allikas: statistikaamet, stat.ee tabel ST10.

Tabeli 2 põhjal saame keskklassi kuuluvaks liigitada inimesed, kel netosissetulek leibkonnaliikme kohta on umbes 549-915 eurot kuus.
Kui leibkond suureneb (lisanduvad lapsed või täiskasvanud), muutub ka sissetulek leibkonna liikme kohta! See võib mõjutada paiknemist keskklassis.
Näiteks ühe lapsega üksikvanema (kes saab riigi keskmist palka) puhul muutub olukord 1,3-1,5 korda kehvemaks (?) kui lasteta isiku puhul.
Kahe keskkooliõpilasega üksivanema (kes saab riigi keskmist palka) puhul langetakse ülemkeskklassist alamkeskklassi. Selles vanuses laste puhul on kummagi ekvivalent 0,5 ehk kaks selles vanuses last on leibkonna kuludes kokku sama, mis üks täiskasvanu ning leibkonna sissetulek on vaja jagada nüüd kahega (vanem 1,0 + 2 last kokku 1,0 = 2,0).
Kuid viimasel juhul, kui üksikvanem saab näiteks mitte keskmist, vaid mediaanpalka (tabelis 1 olev 1049 € / 2 = 525 € neto), langetakse suhtelisse vaesusesse (2018. a oli selleks piiriks 6877 € / 12 = 573 eurot kuus) [allikas 3].

Sissetuleku suuruse tähendust leibkonna liikme kohta mõjutab sisuliselt (kulude mõttes) iga leibkonna liikme tarbimiskaal (esimene täiskasvanu 1,0, iga järgmine 14aastane ja vanem isik 0,5, alla 14aastane laps 0,3). Selle põhjal arvutatakse täiendavalt ka ekvivalentsissetulekut, mida siin artiklis ei kajastata. Siin vaatame vaid absoluutarve.


Kokkuvõte
Tabelites on esitatud statistika ja see on õige. Kuidas iga inimene oma paiknemist palga ja sissetuleku järgi ise tajub, on erinev ehk subjektiivne. Samuti on esitatud näidetes kajastatud Eesti tervikuna, kuid Tallinna ja iga maakonda võib vaadata sealsete palgatasemete põhjal eraldi ning kasutada ka muid eristavaid tunnuseid.
Lisaks palgale/sissetulekule on sisuliselt oluline ka see, kui suured on iga inimese/leibkonna igakuised (püsi)kulud ja kuidas see hakkamasaamist mõjutab. Selle kohta saab lisaks lugeda siin blogis seda artiklit vabalt kasutatavast palgaosast.
2016. a kohta on statistikaamet esitanud nt sellise info, sundkulutused leibkonnaliikme kohta olid 162 € kuus:
https://www.stat.ee/et/uudised/pressiteade-2017-107



Loe lisaks ka Palgakalkulaatorid veebis
Artikkel, kus on maailma kesklassi kuulumise arvutamise
kalkulaator -- proovi järele! (ingl k)


Allikad
1. Pew Research Center http://www.pewresearch.org/
Artikkel: http://www.pewsocialtrends.org/2015/12/09/the-american-middle-class-is-losing-ground/
2. Rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO (2015). Global Wage Report 2014/15. Wages and income inequality. Geneva: ILO.
3. Statistikaamet -- suhteline vaesus 2018. a. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/suhteline-vaesus.
Andmebaasis tabel LES06.



Kommentaarid: 2

zJrAKteCO
26.07.21

PkuRUAOw

QVfOGZbXjJdgyrhl
26.07.21

MvoYXKyDEwVklZ


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.

Sait ei kogu ega töötle isikuandmeid. Erandina vaid uudiskirjaga oma algatusel liitumine/loobumine, järgitakse IKÜM-i nõudeid. Kasutatakse vaid Google Analyticsi ja Voo statistika küpsiseid.
Edicy