Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

UUENDATUD -- 2017. A VAADE


Palga hajumine ümber keskpunkti
Nähes Eesti keskmise palga suurust, tekib lugejal küsimusi, mida see arv näitab ja kus tema ise oma palgaga Eesti palgasaajate palga suuruse astmikus paikneb.
Siin tuleb appi statistika. Palgad jaotatakse sageli astmeliselt kas nelja rühma (kvartiilid e neljandikud) või kümnesse rühma (detsiilid e kümnendikud). Sealjuures on selle harmoonilise asendijaotuse keskpunktiks mediaanpalk, mitte keskmine palk. Mediaanist saavad täpselt pooled töötajad rohkem ja pooled vähem palka.
Sissetulek jaotatakse sageli viide rühma (kvintiilid e viiendikud) ja kümnesse rühma (detsiilid).

Statistikaamet on teinud viimati sellise jaotusega töötasu struktuuri uuringu 2014. aasta oktoobri kohta. Uuringut tehakse iga nelja aasta järel. Järgmine tehakse 2018. a oktoobri kohta, tulemuse valmimisaeg on ilmselt 2020. a.
Kasutades brutopalga tõusu 2014-2017 praegu teadaolevat suurusjärku (umbes 21,5% (1221 € vs. 1005 €)), on selle artikli tabelis 1 tuletatud ligikaudne palgatase 2017. a kohta.

Keskklass
Kesklassi on kirjeldatud mitmel erineval viisil. Huvi korral saab selle kohta lugeda veebist (nt ingliskeelne Wikipedia). Statistikas on kasutatud mitut viisi -- nt jääb keskklass palga mõttes vahemikku 75%-125% mediaanpalgast (ehk V detsiilist). Pew Uuringute Keskus USAs kasutab lähenemist, et keskklassi kuuluvad need majapidamised (e leibkonnad), kelle sissetulek jääb vahemikku 67%-200% kõigi majapidamiste mediaansissetulekust [allikas 1].
Praktilise lähenemisena on kasutatud ka vahemikku III kuni VII palgadetsiilini [allikas 2, lk 22-23 ja 96], nii on tehtud ka tabelis 1. Selliselt moodustatud kesklassi kuulub alati 40% töötajaist. Järelikult 30% palgatöötajaid jääb sellest allapoole ja 30% kõrgema palgaga töötajaid ülespoole.

Tabel 1

Palgastatistik (detsiili ülempiir)	Kuu brutopalk 2014 okt, eurot	Kuu brutopalk 2017, eurot (ligikaudne, = 2014 okt + 21,5%)	Kuu netopalk 2017, eurot (ligikaudne)	Keskklass palga järgi
keskmine	1043	1267	1013
IX detsiil	1784	2168	1708
VIII detsiil	1387	1685	1336
VII detsiil	1174	1426	1136	ülem-keskklass
VI detsiil	1011	1228	983	ülem-keskklass
V detsiil (e mediaan)	890	1081	870	keskklassi keskpunkt
IV detsiil	770	936	758	alam-keskklass
III detsiil	649	789	645	alam-keskklass
II detsiil	540	656	542
I detsiil	413	502	423

2014. a andmete allikas: statistikaamet, stat.ee tabel PA621
Esimene detsiil näitab töötasu, millest 10% töötajaid saavad väiksemat ja 90% suuremat töötasu, teise detsiilist saab 20% töötajaid väiksemat ja 80% suuremat töötasu jne.

Tabelist 1 näeme, et sellise jaotuse puhul kuuluks palga mõttes keskklassi töötajad, kes saavad palka vahemikus umbes 789-1426 eurot kuus bruto ehk umbes 645-1136 eurot neto (netopalga arvutamiseks kasuta nt veebilehte kalkulaator.ee).

Järeldus
Eesti keskmist palka saav töötaja kuulub selle mõttekäigu põhjal ülem-keskklassi. Kuid see on vaid pool tõde. Vaatame ka leibkonna põhjal.


Sissetuleku hajumine leibkonna (sh ülalpeetavate) puhul
Lisades siia juurde mõõtme, et leibkonnas võib olla mitu liiget ja sel juhul saab vaadata keskmist sissetulekut leibkonna liikme kohta (sellest moodustab palgatööst ja pensionist saadav osa ligi 90%), näeme tabelis 2 teistsugust olukorda.
2017. a andmed on tuletatud, lähtudes lihtsustatult keskmise brutopalga ligikaudsest tõusust perioodil 2014-2017 (umb 21,5%).

Tabel 2

Sissetuleku statistik e tuludetsiil	Leibkonna- liikme netosissetulek kuus 2014, eurot	Leibkonna- liikme netosissetulek kuus 2017, eurot (ligikaudne, 2014. a + 21,5% )	Keskklass sissetuleku järgi
keskmine	556	676
X detsiili keskmine	1540	1871
IX detsiili keskmine	939	1141
VIII detsiili keskmine	717	871
VII detsiili keskmine	581	706	ülem-keskklass
VI detsiili keskmine	482	586	ülem-keskklass
V detsiili keskmine	410	498	alam keskklass
IV detsiili keskmine	368	447	alam-keskklass / suhtelise vaesuse piir
III detsiili keskmine	336	408
II detsiili keskmine	277	337
I detsiili keskmine	145	176

2012. a andmete allikas: statistikaamet, stat.ee tabel ST10.

Tabeli 2 põhjal saame keskklassi kuuluvaks liigitada inimesed, kel netosissetulek leibkonnaliikme kohta on umbes 447-706 eurot kuus.
Kui leibkond suureneb (lisanduvad lapsed või täiskasvanud), muutub ka sissetulek leibkonna liikme kohta. See võib mõjutada paiknemist keskklassis.
Näiteks ühe lapsega üksikvanema (kes saab riigi keskmist palka) puhul muutub seis 1,3-1,5 korda kehvemaks, kahe keskkooliõpilasega üksivanema puhul langetakse ülemkeskklassist alamkeskklassi. Kuid viimasel juhul, kui üksikvanem saab mitte keskmist, vaid mediaanpalka (tabelis 1 olev 870 € / 2 = 435 €), langetakse suhtelisse vaesusesse (2016. a oli selleks piiriks 468 eurot) [allikas 3].

Sissetuleku suuruse tähendust leibkonna liikme kohta mõjutab sisuliselt (kulude mõttes) ka iga leibkonna liikme tarbimiskaal (esimene täiskasvanu 1,0, iga järgmine 14aastane ja vanem isik 0,5, alla 14aastane laps 0,3). Selle põhjal arvutatakse täiendavalt ka ekvivalentsissetulekut, mida siin artiklis ei kajastata. Siin vaatame vaid absoluutarve.


Kokkuvõte
Tabelites on esitatud statistika ja see on õige. Kuidas iga inimene oma paiknemist palga ja sissetuleku järgi ise tajub, on erinev. Samuti on esitatud näidetes kajastatud Eesti tervikuna, kuid Tallinna ja iga maakonda võib vaadata eraldi ning kasutada ka muid eristavaid tunnuseid.
Lisaks palgale/sissetulekule on sisuliselt oluline ka see, kui suured on iga inimese/leibkonna igakuised (püsi)kulud ja kuidas see hakkamasaamist mõjutab. Selle kohta saab lisaks lugeda siin blogis seda artiklit.
2016. a kohta on statistikaamet esitanud nt sellise info, sundkulutuste teemal:
http://www.stat.ee/pressiteade-2017-107



Allikad
1. Pew Research Center http://www.pewresearch.org/
Artikkel: http://www.pewsocialtrends.org/2015/12/09/the-american-middle-class-is-losing-ground/
2. Rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO (2015). Global Wage Report 2014/15. Wages and income inequality. Geneva: ILO.
3. Statistikaamet -- suhteline vaesus 2016. a. https://www.stat.ee/pressiteade-2017-135