Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Keskmise palga müsteerium 1

12.05.09, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Oskusteave   Keerulise asja lihtsus


Müsteerium relig antiikajal salajane usukultus, millest võisid osa võtta ainult sellesse pühendatud isikud; ... ; piltl salatoiming, saladus; midagi mõistatuslikku.

Kas tõesti on keskmine palk justkui

- midagi salajast
- kultuslik
- lihtinimest ei taheta asjasse pühendada?

Statistikaamet teeb küll head tööd ja selgitab oma veebilehel Koolinurgas paljusid nähtuseid ja mõisteid. Ometi ei vaevu internetis ja tavajutuajamises arvamuse väljendajad neid lugema ja arvesse võtma. Ilmselt on selgitusi raske üles leida.

Ometi pole keskmine palk kõige alus ning mingi kõikvõimas ja maagiline number. See on vaid üks palgataseme iseloomustajaid riigis.
Statistikaameti avaldatav keskmine palk on igati õige (kes tõestab vastupidist, sellele teen lõunasöögi välja). Paraku ei tähenda see näiteks seda, et pooled inimesed saaksid keskmisest palganumbrist rohkem palka. Õige pisut tuleb teada ka muud matemaatikat.

Lihtsustatult saame öelda, et tegelikult
  • ca 65% palgatöötajatest saab keskmist brutokuupalka või sellest vähem ning 35% üle keskmise
  • miinimumpalga saajaid on umbes 6%
  • kui võtta ühte rühma arvutuslik keskmine palk ning sellest kuni 15% kõrgem/madalam palk, on selliseid palgasaajaid töötajate koguarvust umbes veerand. Neist allapoole jääb ikkagi 50-55% palgasaajatest ning ülespoole seda rühma ligi 25% palgasaajatest

Seega
kui töötaja saab riigi või maakonna keskmist palka, saab ta tegelikult kõrgemat palka, kui enamik töötajaid selles piirkonnas. Ja kui ta saab statistilisest keskmisest veidi madalamat, võib ta ikkagi saada kõrgemat palka, kui pooled/enamik töötajaid selles piirkonnas.

Väiksem osa kõrgepalgalisi tõstab arvutuslikku keskmise palga numbrit. Aga mitte nii, nagu pealiskaudsetes näidetes armastatakse esitada: juht saab
50 000 ja 9 alluvat igaüks 6000 krooni. Keskmine palk on näites seega
104 000/10 = 10 400 krooni. SEE ON EKSITAV/ERANDLIK NÄIDE!
Pannes kõik Eesti ettevõtted ja palgatöötajad kokku, saame riigi kohta tervikuna palju ühtlasema palkade jaotuse.

Keskmise palga number näitab küll üht-teist ja sellega on võimalik lihtsamaid võrdlusi teha. Täpsemaks oma (ettevõtte) palga positsioonimiseks palgaturul on hea teada lisaks keskmisele ka muid statistikuid-asendikeskmisi. Näiteks mediaani, kvartiile ja detsiile.

Mediaan, teadupärast, jagab korrastatud rea (nt kõik Eesti palgad järjekorras väikseimast suurimani) täpselt kaheks ehk poolitab
nii jääb kummalegi poole täpselt võrdne arv töötajaid ja palku. Nii saamegi teada Eesti palkade mediaanväärtuse ehk nö tegeliku keskmise palga. Mediaan on arvutuslikust keskmisest madalam -- palkade puhul see praktikas paraku nii on, aga muude nähtuste puhul ei pruugi olla.. Vahe võib olla 500 või 1000 kr või enamgi ehk nö tegelik keskmine palk ehk mediaanpalk on arvutuslikust keskmisest palgast väiksem.
Selles pole midagi erilist. Parimate otsuste tegemiseks ongi hea teada ka mediaanpalka ja veel täpsematki palgainfot.

Sellist, mitte üldriiklikku, vaid praktilist üksikasjalikku palgainfot saab tellida. Eestis tavaliselt äriettevõtteilt
professionaalsetelt palgauuringu tegijailt. Enamasti on see info mõeldud äriklientidele ja on tasuline.


Sama teema palgablogis jätkub: keskmise palga müsteerium 2
Vaata ka videoselgitust


Allikad ja abistavad veebiviidad:
1) Keskmise palga kohta korduma kippuvad küsimused. Statistikaamet [www] http://www.stat.ee/?id=16426&highlight=keskmine,palk (11.05.09)
2) Statistikaameti ning Maksu- ja Tolliameti palgastatistika erinevus. Statistikaamet [www] http://www.stat.ee/16427 (11.05.09]
3) http://www.stat.ee/files/koolinurk/
4) Õigekeelsussõnaraamat 2006, tasuta. [www] http://www.keelevara.ee/login/?d=qs2006&q=m%C3%BCsteerium (11.05.09)
Võõrsõnastik, tasuline. [www] http://www.keelevara.ee (11.05.09)


Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy