Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Keskmise palga müsteerium 2

10.03.10, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 1

Oskusteave  Kuidas lihtsalt tuletada mediaanpalka


UUENDATUD 09.05.13
Lühendatult avaldatud ka Äripäev Online'is 10.03.10


Mida pidada "õigeks" keskmiseks palgaks. Aritmeetilist keskmist või mediaani?
Ajakirjanduses on kahjuks ilmunud ka eksitavaid võrdlusi.


Pooled inimesed peaksid justkui saama keskmisest rohkem ja pooled vähem. Nii see võibki olla -- aga ainult juhul, kui palgad jaguneksid sümmeetriliselt! Ehk juhul kui enamik palku paikneks keskmise ümber kobaras.

Paraku jagunevad palgad silmatorkavalt ebasümmeetriliselt, sest:
- esineda ei saa kõik väärtused, nt ühest kroonist alates -- seadusega on kehtestatud palga alammäär
- isegi kui seaduslikku alammäära poleks, ei saaks ülivähe maksta -- 25 krooniga kuus ju ära ei ela/töötajat ei leia
- ülemist palgapiiri pole seatud, seal võivad palgad küündida kas või miljonini.


JOONIS. Palkade näitlik tegelik jagunemine


Seega on sageduskõver kõrgemate palkade suunas välja venitatud. Ning mediaani ja keskmise väärtus ei kattu.
Sellise tugevalt ebasümmeetrilise jaotumise puhul on parim keskmise tendentsi näitaja asendikeskmine e mediaan.

Mida kitsamat palgasaajate rühma vaadata, seda lähedasemad on ka arvutuslik ja asendikeskmine. Kui vaadata mingit töötajate rühma, kus on teada erinevad keerukustasemed (nt personalitöötajad,  tasemed 1-5), siis kõiki koos vaadates on palkade ebasümmeetrilisus suurem. Iga taset eraldi vaadates võib ühe taseme sees keskmine palk olla sisuliselt võrdne mediaanpalgaga.
Seesugust täpsemat infot peab aga palgastatistika ja -uuringutega tegelevatelt firmadelt juurde küsima.

Eestis võib üleriigiliseks mediaaniks pidada keskmise palga väärtusest umbes 17-22% madalamat kuupalka. Seda näitab Statistikaameti aastate 2005 - 2007 töötasu uuring, kus neil aastail oli kuupalga keskmine 17-19% mediaanist kõrgem. Tunnitasu puhul oli keskmine mediaanist kõrgem 18-21%. Võib arvata, et ka järgmisel viiel aastal on mõõdusuhe sarnane. [Hilisematel aastatel on see vahe veidi vähenenud, vt allikas]
Seda suhet üle kandes, saame Eesti 2009. a IV kv kuupalga mediaaniks ("tegelikuks keskmiseks palgaks") 12 259/1,2 = 10 216 krooni.

Iga arvutatav näitaja (keskmine, detsiil, mediaan jt) on õige! Palgataseme ja -muutuse paremaks mõistmiseks tasub kasutada mitut (kaht ja enamat) keskmist.
Üleriigilise keskmise palga juurde saab lihtsalt tuletada näiteks mediaanpalga -- keskmisest 20% väiksem.


Allikas (täpsustatud ja uued andmed märts 2013): http://www.stat.ee/dokumendid/68621%E2%80%8E


Samal teemal palgablogis: keskmise palga müsteerium 1
Vaata ka videoselgitust


Kommentaarid: 1

Urmas Orula
15.03.10

Minu lemmikud sellele artiklile ÄP kommentaariumist: " Tahaksin kiita artiklit. Püütud on ühe näite varal illustreerida, milline on andmekogumi väärtuste jaotus ja kuidas see möjutab statistilisi näitarve (keskmine, mediaan, aga ka mood, detsiil, kvartiil jne). Aga küllap on see enamuse jaoks möttetus. Nemad otsivad üht ja "tegelikku" väärtust ... ~Vanaonu [10.03.2010, 15:59] " "kellele taolist mula vaja on ehituse järgi võtta palka kus 100% on ümbriku palgad või väike ette võtted samma lugu mille alusel need mediaanid,detsiidid jne unusta mees ära. ~mediaan [12.03.2010, 13:34] "


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy