Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Lisandväärtus ja palga suurus

29.12.16, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Oskusteave Lisandväärtus töötaja kohta ja kuidas palk sellest sõltub


Äriettevõte saab maksta palka, teha investeeringuid ning teenida kasumit, kui tema tegevusel on lisandväärtus. See tähendab, et müügitulu peab katma kõik kulud, põhivara väärtuse vähenemise (e kulumi) ning midagi peaks jääma järele ka kasumiks. Lihtsustatult öeldes lisandväärtus = tööjõukulu + kulum + kasum.

Vaadates Eesti statistikat, on näha, et mõnes tegevusvaldkonnas on lisandväärtus töötaja kohta küll suur, aga palk on selles valdkonnas tegevusalade keskmisest väiksem. Saab olla ka vastupidi.
Põhjuseks võib olla:
  • investeeringute mahukas tegevusala -- vaja on teha suuri investeeringuid ja raha kulub ka põhivara kulumi katmiseks;
  • suur soovitav kasum -- omanik soovib saada suuremat kasumit, sealhulgas nt ka tuleviku investeeringuteks;
  • vajatakse madala kvalifikatsiooniga töötajaid ning lihtsa töö eest ongi palk väike. Seda eriti tööjõumahuka tegevusala puhul, kui on palju lihtsaid ametikohti.
Lisandväärtuse ja palga seose kohta saame uurida statistikaameti andmebaasist.
Statistikaamet esitab tööviljakuse näitajat eurodes mitmel moel. Üks on tööviljakus müügitulu alusel ja lisaks on tööviljakus lisandväärtuse alusel. Müügitulu alusel arvutatav tööviljakus on suurem, sest müües näiteks kalli auto, on müügitulu suur, kuigi lisandväärtuse osa võib olla sellest vaid 1/10. Seega tasub eelkõige vaadata tööviljakust lisandväärtuse alusel.

Järgnevas tabelis on tegevusalad järjestatud keskmise palga suuruse põhjal. Kulumi, ärikasumi ja tööjõukulude osatähtsus lisandväärtusest on esitatud lihtsustatult ja nende osatähtsuste summa võib olla veidi üle/alla 100%, sest tegelikkuses lisandub veel väikeseid korrigeerivaid kulusid/tulusid. Üldpilti siin tabelis see ei mõjuta.
Andmed on 2014. a kohta. See oli artikli kirjutamise ajal värskeim info.

Saame tabelis olevat infot mõtestades teha näiteks selliseid järeldusi:
  • suurim tööviljakus lisandväärtuse alusel (123 000 eurot) on elektrienergia jm energiaga varustamise tegevusalal. Seega võiks neil olla suurim palk.
    Suur osa lisandväärtusest on kasum ja põhivara kulum, mida ilmselt on vaja investeeringuteks. Siiski on võimalik maksta suurt palka, sest lisandväärtus inimese kohta on suur;
  • töötlev tööstus on oma keskmise palgaga siin pingereas täpselt keskel. Tegevusala on väga tööjõumahukas, tööjõukuludele kulub palju raha. Lisandväärtus on suurem, kui mõnel suurema palgaga tegevusalal, aga sel tegevusalal on palju lihtsaid töökohti, mille palgatase ongi madalam. Vrd näiteks ka ehitusalaga;
  • majutuse ja toitlustuse tegevusala on olnud aastaid palga suuruse poolest pingerea lõpuosas. Tegevusala on väga tööjõumahukas. Lisandväärtus on tabelis pingereas väikseim (12 000 eurot), seega ka palk on väike.
    Nii mõnigi võib väita, et majutuse ja toitlustuse valdkonnas makstakse palka sageli "mustalt" ja teenitakse ka jootraha ning tegelik palk/sissetulek on suurem. Üldistatavaid fakte selle tegevusala puhul kogu Eesti kohta aga napib, et sellist väidet kinnitada. Pealegi võib sarnaseid arvamusi avaldada ka ehituse ja mõne muu valdkonna kohta. Siin artiklis on võrreldud ametlikus statistikas olevat infot.

Kokkuvõtteks saab öelda, et igal ettevõtjal on suure palga maksmiseks oluline saavutada suur lisandväärtus just töötaja kohta, mitte lihtsalt suur müügitulu.
 

TABEL, 2014. aasta

Tööviljakus hõivatu kohta lisand-väärtuse alusel, eurot aastas
Kulumi osa lisand-
väär-
tusest
Äri-
kasumi osa lisand-
väär-
tusest
Tööjõu-kulude osa lisand-
väär- tusest
Keskmine bruto-kuupalk, eurot
Tegevusalad kokku 25 000
16% 32% 55% 1005






Info ja side 36 000
16% 27% 57% 1586
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 123 000
31% 52% 19% 1478
Mäetööstus 44 000
22% 32% 47% 1312
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 23 000
9% 33% 57% 1252
Ehitus 20 000
9% 20% 72% 1048
Veevarustus; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus 44 000
34% 52% 37% 1033
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 17 000
7% 15% 78% 1027
Veondus ja laondus 30 000
25% 26% 50% 1012
Töötlev tööstus 25 000
15% 23% 62% 976
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 22 000
9% 34% 58% 926
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 32 000
26% 41% 41% 913
Haldus- ja abitegevused 17 000
15% 20% 66% 893
Haridus 13 000
8% 19% 73% 862
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 18 000
17% 31% 54% 763
Kinnisvaraalane tegevus 57 000
16% 91% 15% 730
Majutus ja toitlustus 12 000
10% 13% 78% 629
Muud teenindavad tegevused 8000 9% 3% 88% 557






Selle tabeli pingerivi mediaan, et võrrelda, kes on vastavas veerus üle/alla keskpunkti
23 000
15% 27% 57% 976


Tabelid üksikasjaliste algandmete, mõistete ja töötlusega on failina laetav siit.


Allikas:
statistikaameti andmebaas, 2014. a andmed, tabelid
EM008: Ettevõtete lisandväärtus ja tootlikkusnäitajad
EM001: Ettevõtete tulud, kulud ja kasum
PA5211: Keskmine bruto ja netokuupalk


Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy