Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Mida mõõta ja tasuga siduda

30.09.13, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 1

Oskusteave Võrdlemine, matkimine, tulevikustsenaariumid


Tulemuste tasuga sidumiseks ja töötajate tasustamise/motiveerimise/ettevõttes hoidmise mõttes ka laiemalt võib mõelda esmalt üldisemalt, mis tähendus sellega kaasneb.

Väga levinud on organisatsiooni tulemuste sisemine ja välimine võrdlemine mingi etaloni/näidissuurusega (benchmark). See on piisavalt kerge ja see viis on tulemusele hinnangu andmiseks kasulik. Seda tajutakse tasustamise otsuste alusena ka mõistliku ja põhjendatuna.
Arvuliselt mõõdetavad näitajad on ikka mugavad.

Tulemuste tasuga sidumisele põhjuslikult ja terviklikult mitmekülgselt lähenemine on veidi keerukam, kuid võib anda sisuka tulemuse. Kui räägime eelkõige inimestest, mitte masinatest.

Näiteks on 2012. a organisatsioon WorldAtWork (tasustamisele keskendunud personalijuhtimise professionaalide ühendus) ja tasustamise konsultatsioonidega tegelev äriettevõte Mercer viinud Põhja-Ameerikas läbi selleteemalise uuringu

„2012 Metrics and Analytics: Patterns of Use and Value Survey”.

Nad kasutasid analüüsiviisi mõju skaalat, nõrgast tugevani. Selles olid analüütilise mõju tugevuse kasvavas järjekorras sellised viisid:
  • pidevad aruanded -- nt töötajate arv, tööjõu voolavuse määr
  • välised mõõdupuud/etalonid (external benchmark) -- nt vastavas majandusharus vm
  • sisemised mõõdupuud/etalonid (internal benchmark) -- nt üksuste ja ärisuundade vahel
  • oleviku ülekanne tulevikku (projection) -- nt eelmise perioodi tulemuste põhjal järgmise perioodi tulemuste oletus
  • matkimine (simulation) -- nt juhul kui teeme nii, siis tulemuseks on ..."-lähenemine
  • tulevikusündmuste võimalikud arenemisteed (predictive modelling) -- nt oleviku ja varasemate andmete statistiline või regressioonanalüüs tulevikusündmuste ennustamiseks, kirjeldatakse mitu võimalikku hargnemist

Viimane neist on skaala tugeva mõjuga otsas. On näha, et astmikul esitatud analüüsimeetodid algavad minevikusündmuste üldiselt salvestatud ja enam mittemõjutatavate asjaolude mõõtmisega, jätkuvad oleviku täpsemate mõõdupuude kasutamisega ja liiguvad sealt tuleviku ennustamise viisideni.


Nende analüüsiviiside kasutamisel tajub enamik vastanud ettevõtteid (vastavalt analüüsiviiside astmiku nõrgema mõjuga otsast tugevamani 75% kuni 52% ettevõtteid), et selliste analüüsiviiside kasutamine viib paremate tasustamisotsusteni.

Kaks populaarseimat oligi väliste ja sisemiste mõõdikute kasutamine (vastavalt 95% ja 89% ettevõtetes). Populaarseim ei pruugi olla aga tõhusaim.

Astmiku tugevama mõjuga analüüsiviiside otsas on keerukamad meetodid, keerukus on ka nende mõnevõrra väiksema populaarsuse põhjuseks. Viimast neist (võimalikud tuleviku arenemisteed) tajub tasuotsuste tegemiseks sobivana 52% vastanud firmadest, kuid kasutab vaid 43% vastanutest.


Seega, enne kui hakata töötajate tegevust tasuga täpsemalt siduma, võib mõelda nende analüüsiviiside sisu/mõtte/tähenduse peale. Mida need endaga kaasa toovad ja millist mõju avaldavad. Kuidas sobib see meie ettevõtte tegevusega ja analüüsivõimekusega.



Kommentaarid: 1

K
01.10.13

Tere! Põhja-Ameerika on hea näide. Aga millised on põhjamaade (Soome, Rootsi, Norra, Taani) tööandjate "nipid" tulemuste sidumisel töötasuga/preemiaga? Näiteks IT-suurettevõtetes (telekommunikatsioon) või autotööstustes.


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy