Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Statistiline palga suurenemine võib tähendada hoopis palga vähenemist

14.09.19, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Oskusteave Keskmise palga standardviga muudab teadmist


Pealkiri tundub olevat pandud vaidlemist õhutav.
Kuid see on ka päriselt nii.
Kuidas?

Igasuguse keskmise arvutamisel on uuringute statistikas (ja ka muudel mõõtmistel) tulemuseks keskmine suurus +- selle võimalik viga. Sest täiesti täpset tulemust me üheski valikuuringus ei saa. Põhjusel, et me ei kaasa absoluutselt kõiki võimalikke andmeid ehk kõiki üldkogumi liikmeid (= kõiki Eesti palgasaajaid ühekaupa viimseni), vaid üksnes üldkogumi põhjal koostatud esindusliku valimi andmed.

Näiteks: ametlikult oli Eesti keskmine palk 2018. a 1310 eurot, kuid standarviga oli +- 11 eurot. See tähendab, et statistiliselt oli 2018. a keskmine palk 95% tõenäosusega selles vahemikus ehk täpsemalt hoopis 1299 ... 1321 eurot. Sest kui ühes suunas lahutada 1310st 11 ja teises suunas liita 1310le 11, saame just sellised standarvea vahemiku piirid ehk täpsuse. Seega palk võis olla nii 1299 eurot või 1321 eurot või ükskõik milline suurus nende vahel, kõik on õiged vastused, täpsemalt me ei teagi.
Eesti keskmise palgaga on tavaliselt kõik hästi, 2018. a see suurenes, sest 2017. a oli keskmine palk 1221 eurot +-9 eurot standardviga. Standardviga on suure valimi puhul enamasti üsna väike ja kui palgamuutus eurodes on standardveast (täpsemalt, eelmise + selle aasta standardvea absoluutsummast) palju suurem, pole palga suurenemises kahtlust.

Teine lugu on aga tegevusalade kaupa kitsamalt.
Seal võib palgamuutus olla Eesti keskmise palga muutusest suurem/väiksem ja oluliselt suurem võib olla ka standardviga, sest valim on väiksem, ja üksikud äärmuslikud palgad mõjutavad keskmist rohkem. Sellisel juhul, kui palgamuutuse suurus ei ületa standardvea suurust, ei saa me väita, et palk ka sisuliselt muutus.
Näiteks ehituses. 2017. a oli selle tegevusala keskmine palk 1168 eurot +- 44 eurot. Seega vahemikus 1124 ... 1212 eurot.
2018. a keskmine palk ehituses oli 1248 eurot +- 39 eurot ehk 1209 ... 1287 eurot.

Ehitus
Aasta
Keskmine palk €
Standardviga €
Alumine piir €
Ülemine piir €
2017
1168
+-44
1124
1212
2018
1248
+-39
1209
1287





 2017-18 Palga muutus €
 St. vea summa €
 Järeldus 
  80
 (-3 ... + 163)
 |83|

83 ≥ 80,

kattuvad
 

Näeme, et täpsusvahemikud osaliselt kattuvad. See tähendab, et 2018. a palga alumine piir ja 2017. a palga ülemine piir kattuvad. Kattuvus on kohas 1209-1212 eurot. See on küll väike, üksnes 4 euro jagu, kuid statistiliselt saame uue teadmise. Pole välistatud, et tegelik keskmine palk oligi mõlemal aastal nt 1210 eurot, see on täiesti võimalik.
Seega on tõene ka järeldus, et ehitusvaldkonnas ei pruukinudki keskmine palk üldse suureneda. Võis isegi hoopis väheneda (1-3 eurot)!
Muidugi võis olla ka nii, et 2017. a oli ehituse tegelik keskmine palk 1124 eurot (veapiiri alumine piir) ning 2018. a 1287 eurot (veapiiri ülemine piir) ning palgamuutus oli hoopis 163 eurot. See erinevus on omakorda palju suurem kui tegevusala keskmise palga esitatud muutus 80 eurot (= 1248-1168).
Kuid -- me ei saa kunagi teada, kas ja kuhu poole kaldumine oli!

Kokkuvõtteks.
Mis on sellisel juhul praktiline käitumine, mis otsuseid teha?
Vastuseid on mitu.
Esiteks -- see statistiline teadmine ongi väga praktiline, me saime teada, et palgatõusu ei pruukinud üldse olla, tegevusala keskmine palk võis hoopis väheneda. Seega me ehk ei peakski oma töötajail palka suurendama.
Teiseks -- hea oleks jälgida oma tegevusala keskmise palga sellist muutumist pikemal ajavahemikul kui üks aasta. Kas igal aastal on muutus samas suurusjärgus standardveaga (täpsemalt, kahe aasta standardvea absoluutsummaga), mis teeb olukorra ebaselgeks, või on nii vaid mõnel üksikul aastal.
Kolmandaks -- kui otsustajad ei näe põhjust nii täpselt arutleda ja lähtuvad poliitikast "kirik keset küla", siis võibki võtta keskmise palga ühe "ametliku keskmise" suuruse, jättes standarvea kõrvale.
Neljandaks -- kõige praktilisem on teada, et Eesti/tegevusala keskmise palga suurusest lähtudes ei saa ettevõttes enamasti ühelegi ametikohale palga suurust tuletada. Seda on igaüks ilmselt ka oma kogemusest näinud.

Lahendus tööandjale.
Niikuinii on vaja palgaturu infot teada täpsemalt, kui statistikaameti makromajanduslik keskmise palga suurus. Ettevõttes on vaja õige suurusega palk tuletada näiteks nii algajale kui ka pearaamatupidajale, nii turundusspetsialistile kui ka müügidirektorile.

Sellist, üksikasjalikumat palgainfot saab kindlatelt palgauuringuid tegevatelt firmadelt. Nende ülevaadetes on mindud riigi keskmisest mitu täpsusklassi sügavamale ehk uuringu tulemused on kihistatud. Palgatase esitatakse võrreldava töö sisu alusel (nt tööpered ja nende sees töö keerukuse tasemed vm klassifikaatorid); eri piirkondade kohta (nt Harjumaa, Tartumaa, muu Eesti); eraldi põhipalk, tulemustasu ja muud hüved. Samuti palga suuruse varieeruvus sama töö puhul täpsemalt --  mitte üksnes arvutuslik keskmine palk, vaid täpsemad palga hajumist näitavad asendikeskmised (nt mediaan, kvartiilid). Erinevus on eelkõige ettevõtete vahel, aga üsna sageli ka ettevõtte sees.
Taolised uuringutulemused valmivadki tavaliselt sügiseti, septembris-oktoobris.
Küsida võib nt ettevõtetest:
  • Fontes https://www.fontes.ee/eesti-palgauuring-2019/ ja https://palgauuring.fontes.ee/et/about/survey; üks esitlus 12.09.2019;
  • Palgainfo Agentuur https://www.palgainfo.ee/ ja https://www.palgainfo.ee/tellimine-peamenyys/tootasu-analyys; üks esitlus 27.09.19;

    rahvusvaheliselt:
  • Mercer https://www.imercer.com/content/trs-pricing-schedule.aspx  valmib 26.09.19;
  • Korn Ferry (end Hay Group) kornferry.com, avamenüüst Solutions -> Korn Ferry Pay.



Tervikülevaade Eesti keskmise palga muutusest tegevusalade kaupa 2017-2018, täiendatud standardvea suuruse ja lisaarvutustega:
Ligi kolmandikul tegevusaladel ületab standardvea (kahe aasta absoluutsumma) suurus palgamuutuse suurust!


Andmete allikas:
Statistikaameti tabel PA001: KESKMINE BRUTOPALK, TÖÖJÕUKULU, TÖÖTATUD TUNNID JA TÖÖTAJATE ARV TEGEVUSALARÜHMA JÄRGI (KVARTALID)
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PA001&ti=KESKMINE+BRUTOPALK%2C+T%D6%D6J%D5UKULU%2C+T%D6%D6TATUD+TUNNID+JA+T%D6%D6TAJATE+ARV+TEGEVUSALAR%DCHMA+J%C4RGI++%28KVARTALID%29&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/&lang=2


Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy