Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Palgakalkulaatorid veebis: netopalga, palgamuutuse, THI, ostujõu kalkulaator

02.07.14, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Oskusteave Erinevad viisid oma palga suurust võrrelda ja mõista


Palga suuruse mõistmiseks ja hindamiseks on erinevaid viise.
Esmalt tuleb teada, kui palju on brutopalgale vastav netopalk (e brutopalk - maksud) e summa mille saab
„koju viia".
Lisaks eelnevale on hea teada oma netopalga ostujõudu e kuidas see mingis piirkonnas ja ajaperioodil üldise elatustasemega võrreldes on.
Need on staatilised e hetkeseisu peegeldavad näitajad.

Huvi võib pakkuda ka palga suuruse dünaamika e palga suuruse muutus ajas. Seda nii mingi hetke summa mõttes kui ka ostujõu tegeliku muutumise mõttes.


Proovige järele.

1. Brutopalk netopalgaks ja vastupidi. Juba laialt tuntud veebileht.
http://www.kalkulaator.ee/

Näiteks kui brutopalk on 700 eurot, siis netopalk on 561 eurot.


2. Mitu protsenti on Eesti keskmine palk muutunud?
Selle kohta kalkulaatorit pole, kuid saab ise välja arvutada, võttes aluseks statistikaameti nt selle tabeli.
http://www.stat.ee/36716

Sellest saab nt võrdluseks võtta 2014. ja 2010. a I kv keskmise brutopalga. Muutus oli: 966/758=1,274 e keskmise palga kasv oli nelja aastaga 27,4%.
Kes sai viidatud perioodi alguses palka nt 700 eurot, siis kui eeldada, et tema palk oleks võinud kasvada samas rütmis Eesti keskmise palgaga, oleks see perioodi lõpus olnud 700*1,274=892 eurot bruto.


3. Tarbijahinnaindeksi kalkulaator.
http://www.stat.ee/thi-kalkulaator

Kui me teame nt, et Eesti keskmine palk oli 2014. a I kvartalis, võrreldes 2010. a I kvartaliga 27,4% kõrgem, siis kui palju läks elu samal ajal kallimaks e kui palju tõusis tarbijahinnaindeks?
Kalkulaator annab tulemuseks, et viidatud 4aastasel perioodil oli hinnatõus tarbija jaoks 14,6%. Seega oli reaalpalgatõus väiksem, sest keskmise palga tõusust tuleb lahutada tarbijahinna indeksi tõus.
See annab lihtsustatult tulemuseks, et 27,4%-14,6%=12,8%. Seega sai viidatud perioodi lõpu palga eest rohkem osta mitte 27,4% kaupu ja teenuseid, vaid umbes 12,8%.
Vt teema jätku järgmises punktis.


4. Ostujõu kalkulaator.
http://www.stat.ee/ostujou-kalkulaator

See kalkulaator ongi täpsemalt just ostujõu, ehk kui palju me tegelikult oma tõusnud palga eest rohkem osta saame, selgitamiseks.

Nt kui meie brutopalk tõusis perioodil 2010-2014 esmaselt 700 eurolt täpselt samas tempos, nagu oli Eesti keskmise palga muutus (vt pn 2) ja jõudis 892 euroni, siis netopalk oli perioodi alguses 561 eurot ja perioodi lõpus 707 eurot.
Esmasele 561eurose netopalga ostujõule vastas 4 aastat hiljem ligikaudu 631eurone sissetulek. Seega pidi netopalk olema sama ostujõu tagamiseks  tõusnud vähemalt 631/561=12,5% võrra.
Selleks, et tegemist oleks olnud ka reaalpalga tõusuga (ehk palgatõus olnuks suurem kui hinnatõus), pidi netopalk tõusma rohkem kui 12,5%. See oligi üldiselt nii, sest brutopalga tõus oli 27,4% (vt pn 2).

Punktis 3 viidatud tarbijahinnaindeksi tõus 14,6% ning siin punktis saadud tulemus, et netopalga tõus pidi sama ostujõu tagamiseks olema vähemalt 12,5%, on veidi erinevad, kuna arvutusmeetod on veidi erinev. Kuid suurusjärk on sama, põhimõte kehtib.


5. Nn äraelamiskalkulaator -- USA näide, Eestis sellist pole.
http://livingwage.mit.edu/
Arvutada pole vaja, lehel on esitatud juba valmistulemused.

Osariikide, maakondade ning linnade kaupa on esitatud võrdlus, milline on piirkonna miinimupalk (minimum wage), vaesuspiiri palk (poverty wage) ning äraelamist võimaldav (living wage) palk. Arvesse on võetud üldine elatustase (tüüpkulude suurus) selles piirkonnas ning täiskasvanute (e tuluteenijate) ja laste (e täiendava kuluallika) arv peres.

Võrdluseks on lisatud ka vastava piirkonna üldine palgatase majandusharude kaupa.

Liikudes viidatud veebilehel veidi allapoole ja valides loetelus näiteks esimese osariigi Alabama ja selles esimese maakonna Autauga, näeme esimeses tabelis, et kahe lapsevanema ja kahe lapsega (2 Adults, 2 Children) pere puhul peab kumbki lapsevanem pere mõistlikuks äraelamiseks teenima brutotunnitasu 18,71 USA dollarit (ehk teises tabelis viidatud 38 909 dollarit aastas). Nii suurt või suuremat tunnitasu teenitakse umbes pooltes (10 juhul 22st) majandusharudes (kolmas tabel).


Kokkuvõtteks
Kõik need on elulised kalkulaatorid. Üksnes oma palga hetkesuuruse teadmine annab vaid algandmed, sealt edasi infole tähenduse loomiseks tasub kasutada siin viidatud kalkulaatoreid. Tulemuste põhjal saab hinnata, kuidas on just igaühe oma palga suurus ja selle muutus tema elatustaset mõjutanud.

Muidugi -- ametlik statistika esitab keskmise palga ja kindla tarbimise kogumi (vt statistikaameti info) kõigile ühtmoodi. Igal inimesel/perel võivad vajadused/soovid olla aga keskmisest madalamad või kõrgemad. Seda tuleb täiendavalt arvesse võtta.


Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy