Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Palkamisel rääkigem ka palgast

31.01.20, Urmas Orula, Kommentaarid: 0

Kuidas värbamisel palgast räägitakse


Eestis töökuulutustesse palga suurust enamasti ei märgita, isegi Töötukassa vahendatavatesse mitte. Lähiminevikus, aastail 2005-2009 ehk enne majanduslangust ilmus küll üks Äripäeva tasuta jagatav töökuulutuste leht, kus kuulutuses pidi kindlasti olema kirjas palga suurus, vähemalt et alates ... krooni tunnis/kuus. Selle lehe väljaandmine lõpetati, kui tööturg n-ö maha jahtus.

Osas töökuulutustes on tööandjad palga suuruse siiski vabatahtlikult märkinud ja mõnes isegi rõhutatult välja toonud. Neid on aga väike osa kõigist kuulutustest. Kuid Eesti lõunanaabritel on lood teistmoodi. Näiteks Leedus muutus 27. juulil 2019 kohustuslikuks avaldada töökuulutustes ka kuupalga/tunnitasu suurus (bruto). Eesmärgiga suurendada töövõtja teadmisi palgakokkuleppeks.
Samamoodi on see kohustuslik Lätis 2018. aasta 1. novembrist -- töökuulutuses peab olema aasta- või kuupalk või tunnitasu, brutoväärtuses.

Mis toimub aga Eestis töövestlustel, on enamasti kassi-hiire mäng. Näiteks mõned seigad elust.


TAVALINE
Tööandja: „Ja lõpetuseks küsin, kui suur on teie palgasoov?"
Kandidaat: „Sellel ametikohal sooviksin saada 1600 eurot, bruto."
Tööandja: Selge. Võtame kindlasti arvesse. Praegu tänan kohtumise eest. Edasi lähevad asjad nii, et me teatame nädala jooksul Teile meie otsusest."

[Saate ise oma kogemusest/kuuldust muid sarnaseid vestlusi meenutada]

Sellisel juhul ei saanudki kandidaat teada, kas küsitud palk oli mõistliku suurusega. Tööandjal võis see lihtsalt olla enda jaoks vormiliselt kohustuslik küsimus. Tööandja kaalub nii kandidaadi oskusi kui ka palgasoovi koos ja võrdleb teiste kandidaatidega. Ja võib olla see kandidaat saabki selle töö.
Mõnikord on tööandjale juba vestluse lõpuks teada, et seda kandidaati ei palgata, kuid tööandjal on ikka tore ja kasulik uurida, mis palgaturul toimub, et kui suurt palka töötajad küsivad.


EBATAVALINE
Kuidas kandidaat võib veel vastata. Kuidas sellisel juhul tööandja vastab? Kas nii oleks õigem, sest töösuhte pooled peaksid ju võrdsete õigustega olema?

1.
Tööandja: „Ja kui suur on teie palgasoov?"
Kandidaat: „Ahaa, saan aru et kuna jõudsime palga suuruseni, siis ma olen muidu sobiv inimene sellele ametikohale. Tore. Sooviksin saada 1600 eurot, bruto."
Tööandja: ..."


2.
Tööandja: „Teie C.V.-s polnud palgasoovi kirjas. Mis on teie soovitud palga suurus?"
Kandidaat: „Jah, tahtsin ka just selleni jõuda. Töökuulutuses polnud palka märgitud, soovingi küsida, milline selle ametikoha palgatase teie ettevõttes on?"
Tööandja: ..."


3.
Tööandja: Teie C.V.-s polnud palgasoovi kirjas. Mis on teie soovitud palga suurus?"
Kandidaat: „Jah, tahtsin ka just selleni jõuda. Töökuulutuses polnud palka märgitud, küsiksin läbirääkimise algatuseks 2000 eurot. Kui palju teie pakuksite?"
Tööandja: ..."


4.
Tööandja: Ja kui suur on teie palgasoov?"
Kandidaat: „See on huvitav töö. Teeksin seda isegi tasuta, aga ilmselt teie asutuses on mingi süsteem, mis sunnib ikkagi palka maksma. Ja seda oskate juba teie öelda, mis on teil selle ametikoha palga suurus."
Tööandja: ..."

[Saate ise täiendada]


Kokkuvõtteks.
Kandidaat võib vastata palga suuruse küsimusele asjalikult/humoorikalt/jultunultki, aga ühtki viisi ei tohiks talle küll pahaks panna. Kui palk on läbirääkimise teemaks ja tööandja pole suurusjärku ise avaldanud, siis ei tasu imestada, kui inimestel on sellised ootused/küsimused. Lehmakauplemisel nii juhtubki.
Enamasti püüab kandidaat siiski olla tulevasele tööandjale meele järgi. Sellepärast, et tööandja on läbirääkimisel sageli jõupositsioonil ja iga häiriv asi võib tema otsuse subjektiivsust suurendada, kandidaadi kahjuks.

Töökuulutuses palga (suurusjärgu) märkimine aitaks sageli vältida asjatut ajakulu, eelkõige kandidaatidel, kui tööandja püüab lihtsalt võimalikult odavalt ametikohta täita või n-ö õngitseda turult sobiva palgaga töötajat.
Tegelikult on tööandjal palga suurusjärk niikuinii paigas. Suuri erinevusi ja keerukamaid läbirääkimisi tekib pigem vaid eriti andekate tippspetsialistide ja tippjuhtidega, kui ühest inimesest mingil ametikohal sõltub väga palju ja kokku lepitakse algsest arvatust näiteks 50% suurem/väiksem palk.

Tööandja probleemiks jääb, et eri ettevõtete palgatase võib muutuda töötajaile läbinähtavaks. S.t, et sarnase töö eest makstakse mujal ehk suuremat/väiksemat palka. See võib tekitada tööandjale lisavaeva rohkem oma tasustamise põhimõtteid töötajaile selgitada ja suhteid siluda.


Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy