Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Kas piirkondlik palgaerinevus on lubatud?

10.05.10, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Eesti, ja näited välismaalt


Lühendatult avaldatud ka 06.05.10 Äripäevas ja ÄP Online'is.


Ühe riigi piires erineb palgatase mõnikord 50% ja enamgi. Kes või mis on selles "süüdi"? Kui  reguleeritud see on?

Piirkondlik palgaerinevus on mõtlemiseks eelkõige ettevõtjale, kes tegutseb mitmes piirkonnas. Näiteks jaekaubanduskett, pangakontorite võrk, riigiamet jt.
Vaatame turu isekorraldumist ning sealjuures õiguslikku käsitlust Eestis ja välismaal. Näideteks on võetud Soome ja Suurbritannia.

Soome jaguneb
Helsingi piirkonnaks (Helsingi, Espoo, Vantaa, Kauniainen), kus elukalliduse tase on kõrgem ning muuks Soomeks. Soomes üleriiklikku palga alammäära pole. Kui ettevõtjate liidud on ametiühingutega üldise ja ka piirkondliku tasustamise osas kokku leppinud, siis on õiguslik alus olemas.

Näiteks on rahanduse valdkonnas kokku lepitud, et palga alammäär on nn Suur-Helsingis 3-4% kõrgem kui mujal Soomes.

Statistikaameti 2008. a andmeil oli palgatase Uusimaa maakonnas (kuhu jääb ka Helsingi piirkond) ligi 11% riigi keskmisest kõrgem.

Ühendkuningriigis oli aastail 1996-2003 erinevate uuringute andmeil Londoni südalinna (nn Suur-London jaguneb mitmeks tsooniks, kus on kujunenud ka erinev palgatase) palk 37-50% riigi
keskmisest kõrgem. Statistikaameti 2009. aasta andmeil oli aastapalga mediaan Londonis riigi mediaanpalgast ligi 31% kõrgem.
Tööandjad on põhjusena viidanud enamasti värbamisraskuste, piirkondliku palgaerinevuse ja kohaliku hinnataseme mõjule. Võib olla oht seadust rikkuda, aga väidetavalt pole ametiühingud sellist palgaerinevust vaidlustanud. Samuti ei pruugi palk kõrgem olla, vaid palgale makstakse lisaks mingit piirkondlikku kuluhüvitist.

Eestis oli Statistikaameti 2008. aasta andmeil riigi keskmisest 12-14% võrra kõrgem palk Tallinnas ja Harjumaal. Tartumaa keskmine palk on riigi keskmisega ligilähedane. Ülejäänud 13 maakonna keskmine palk on aga riigi keskmisest 15-30 % madalam.

Samaväärse töö eest tuleks ettevõttes maksta sama suurt palka. Kas piirkonniti tehakse ebaõiglaselt vahet?

Eesti seaduses piirkonniti erineva tasu maksmist (s.h keeldu) ei kirjeldata. Küll võimaldab piirkondlikku lisatasu nt avalikus sektoris valitsuse määrus "Riigiteenistujate töötasustamine". Seda praktikas ka tehakse. Kui riigiteenistujate puhul on see lubatud, siis võiks eeldada, et ka eraettevõtted võivad seda kasutada.
Samuti väidab osa tööõigusjuriste, et palk ei tohi erineda küll soo jmt alusel, kuid töö sisult sama/sarnase ametikoha piirkondlikku palgaerinevust (ka samas ettevõttes) see ei keela.
Siiski peab äriettevõte olema valmis erinevuse põhjendamiseks. Eelkõige enda jaoks.
Hea viis on, kui vajadusel on juba ametikoha töökirjelduses piirkonniti vahe sisse tehtud. Samuti saab palgasüsteemis kasutada ühe näitena töökoormuse lisatasu -- kas piirkonna töötaja teenindab keskmiselt 10 või 50 klienti päevas. Muuseas, kõrgem võib mõne ametikoha palgatase olla mitte Harjumaal vaid hoopis Ida-Virumaal, nagu praktika näitab.


Tööandjale on seega üks palgasüsteemi võimalus/kulu juures. Jääb vaid soovida kainet meelt ettevõtte
kulude ja töötajate piirkondliku tasustamise õiglaseks sobitamiseks.


Vt ka blogisissekannet keskmine palk maakonniti


Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy