Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Poliitikud + palgateema ≠ palgapoliitika

07.04.09, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Kuidas palku mitte hoogtööna määrata; ka eraettevõttes


Taas on poliitikud urgitsemas teiste silmast pindu (vanasõna läheb edasi muidugi nii, et oma silmas nad palki ei näe).
Kald, I. [
06.04.2009 15:41] Keskerakond: riigifirma juhi palk kuni 90 000 krooni. // Äripäev [e-ajaleht] http://ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=7c1956d9-6b3d-4b58-949b-38a1e74c7af1
(07.04.2009)


Taolist, üle 90 000 krooni suurust kuutasu (ja vastavat summaarset aastatasu) on eelnevatel aastatel saanud  umbes 5-6 riigi enamusosalusega äriettevõtte juhatuse liiget. Nende väheste palkade kallale nüüd suure õhinaga minnaksegi.

See selleks, ei tasu lasta end poliitikute kihutustööst hullutada.
Tavakodanikule jääb siiski mõtlemisaineks, mis võib olla see hea alus, mille järgi sobiv palgatase leida?

Töö väärtuse uurimisel on asjatundjate poolt tehtud ära suur töö ning praktilise kogemuse põhjal välja töötatud erinevad ametikohtade hindamise (väärtuse määramise) meetodid. Osa neist kasutavad lihtsalt terve mõistuse printsiipi (nt, arhailiselt, pealik saab rohkem kui tema parem käsi ja teised saavad pisut veel vähem), osa meetodeid on detailsed ja analüütilised.

Keerulisemad hindamismeetodid võtavad arvesse töö erinevaid osi. Enamlevinud on näiteks:
a) oskused (haridus ja kogemus);
b) töö keerukus (lihtsast ettekirjutatud tööoperatsioonist kuni abstraktse loovülesande lahendamiseni);
c) vastutus (protsesside kulgemise, mõju ulatuse, rahalise vääringu alusel).

Üksipulgi neid osi võrreldes/hinnates saadaksegi teada erinevate ametikohtade töö sisu järgi nende väärtus üksteise suhtes.

Kõik sellised meetodid on siiski pisut subjektiivsed.
Ühte, absoluutselt täpset hindamismeetodit ja suhteskaalat maailmas pole!
Siiski on need praeguseks täpsemad ja paremad olemasolevad meetodid.

Järgnevalt paar lihtsustatud näidet.
Võttes aluseks mõne analüütilise hindamismeetodi, näeme, et näiteks Riigikogu liikme töö saamise eeldused on
- kodakondsus ja vanus vähemalt 21 eluaastat
- valimisel piisava arvu häälte saamine.
Hariduse ja töökogemuse nõuet pole, tööülesanded nõuavad küll kogu rahva eest otsustamist, aga vastutus nende otsuste eest on kollektiivne/anonüümne, sageli partei poolt ette määratud.
Selle eest saab praegu tasuks 4 Eesti keskmist palka + maksuvaba esinduskulude hüvitise (praegu kuni 15% palgast). Aastas üldjuhul kuni 720 000 krooni.

Riigi enamusosalusega äriettevõtte juhatuse esimeheks saamiseks võib oletatavalt olla tarvis
- kõrgharidust
- vähemalt paariaastast töökogemust mingis valdkonnas
- lisaks vähemalt mõneaastast vastavat juhtimiskogemust.
Kaasneb juhatuse liikme vastutus 50 kuni 10 000 töötaja eest, lisaks rahaline vastutus.
Nende ametikohtade palgad ulatuvad aastas üldjuhul kuni 1,5 mln kroonini.

Objektiivsuse huvides peab lisama ja arvestama, et Riigikogu liikme töö pole muidugi töö oma tavamõistes. Ja enamik neist on tublisti kogenumad ja targemad, kui põhiseaduses minimaalselt nõutav. Hinnata ja võrrelda tuleb iga töö puhul siiski tüüpilist sisu/nõudeid.
Tähele tuleb panna, et avalikku sektorit ongi ärisektoriga sageli kohatu võrrelda.

Kuid rääkides riigi omanduses olevatest äriettevõtetest, millel võib olla ka monopoolne seisund, aga samas ka piirangud müügihinnale ja kuludele, on need ikkagi võrreldavad eelkõige ärisektoriga.
Äriettevõtete juhtide palk kujuneb vabaturul enamasti ettevõtte suurusest, valdkonnast ja rahalisest vastutusest sõltuvalt. Samuti on palga kokkuleppimise aluseks rohkem nõudmise-pakkumise olukord, mitte niivõrd täpne töö väärtuse hindamine.
Ühesõnaga, tippjuhtide palga määramine on subjektiivsem/ hinnangulisem ning palk võib kõikuda laias vahemikus. Seda ka võimaliku (suure) tulemustasu tõttu.

Kokkuvõtteks nendin, et osa, nt avaliku sektori, tasusid saab/tuleb poliitiliselt/heatahtlikult kokku leppida. Turumajanduses aga sõltuvad äriettevõtte töötajate ja juhtide palgad eelkõige töö väärtusest s.h rahalisest väärtusest mida need ettevõttele loovad. Ja äriettevõttel on oma teenitud raha, millega selle eest sobivalt maksta.


Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy