Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Reaalpalga tõus, majanduslangus ja palgaturg

23.03.14, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Kas majanduslanguse ajal ajal langetatud palka peab tõstma?


Aastal 2014 elame nii öelda tavapärases, majanduskasvu olukorras. Kuid viis aastat tagasi, aastail 2008 ja 2009 oli suur majanduslangus (SKP langus), vastavalt 4,2% ja 14,1%. See oli 2009. aastal põhjuseks ka osas ettevõtteis palga langetamiseks. Esmakordselt 16 aasta jooksul langes 2009. aastal ka Eesti keskmine palk, 5%. Näiteks avalikus sektoris (avalik haldus, riigikaitse, sotsiaalkindlustus) langes keskmine palk 7,5%, lubadusega see hiljem (2016?) varasemale tasemele tagasi tõsta.

Alates aastast 2010 on majandus kasvanud (SKP tõusnud) ja ka Eesti keskmine palk on taas tõusnud. Seega on palka langetanud ettevõtteis justkui alust/survet tõsta palka vähemalt 2008. a tasemele. Kuid kas SKP tõus on päris õige põhjus?

Kuigi poliitiliselt/mõjutamiseks oli vaja muudatuse (loe: palga langetamise) pehmendamiseks lubada, et hiljem palgatase taastatakse, ei ole selline lubamine majanduslikult põhjendatud käitumisviis. Palga tõstmise aluseks ei saa praegu olla aastatetagune lubadus, vaid saab olla tegelik hetkeolukord palgaturul.
Elu ja majanduskeskkond ümberringi muutub ning 5 aasta tagune palgatase on nii öelda eelajalooline nähtus. Praegune palk võib olla sellest suurem või väiksem. Seega on lubadused maksta aasta või mitme pärast mingit kindlat palganumbrit, üsna põhjendamatud.

Mängu tuleb ka termin reaalpalk. Kui nominaalpalk tähendab palga suurust eurodes, siis reaalpalk tähendab, kui palju oma palgaeurode eest tegelikult osta saab. Ehk seda, kui palju sai oma palga eest osta 2008. aastal ja kui palju 2014. aastal. See tähendab, et kui palk on näiteks aastaga tõusnud 5% ja inflatsioon (tarbijahinnaindeksi muutus) on samal ajal olnud 3%, siis tegelik ostujõud ehk reaalpalk on aastaga tõusnud 5-3=2 ehk 2%.
Seega, kui inflatsioon on olnud näiteks 0%, siis on ka 1%line palgatõus inimese elujärge parandanud. Või kui palgatõus on olnud 10%, aga inflatsioon 11%, on elujärg vaatamata suurele palgatõusule veidi halvenenud.
Seega võib vaadata lubadusi palga taastamiseks kriisieelsele tasemele eelkõige selles mõttes, et praeguse palga ostujõud e reaalpalk oleks vähemalt sama, mis aastal 2008. Kui palju on sealjuures vaja nominaalpalka tõsta, kas 1% või 30%, on vaid väline külg.

Tegelikult ei saa ei nominaalpalga ega reaalpalga tõstmisest kriisieelsele tasemele lähtuda kunagistest poliitilistest/emotsionaalsetest kokkulepetest, sest palga suurust mõjutavad põhjendatult vaid:
  • palgaturg -- sellise töö eest turul praegu makstav palk
  • ametikoha töö väärtus ettevõtte jaoks praegu.

Kokkuvõtteks:
töötajaile saab põhjendatult lubada vaid seda, et tulevikus maksame ettevõtte palgapoliitikast (ja palgasüsteemist) lähtuvat ja palgaturuga kooskõlas olevat palka. Lubada ei saa, et tulevikus maksame mingi kordajaga läbi korrutatud tänast palka.



Allikad, statistikaameti andmebaasi
http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp
tabelid:
SKP muutus -- tabel RAA012
avaliku sektori palgamuutus -- tabel PA5211


Tarbijahinnaindeksi ja ostujõu kalkulaator: http://www.stat.ee/kalkulaatorid


Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy