Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Tehtava töö ja palga suuruse seos

31.12.13, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Oskusteave Kui palju mõjutab palka ametikoha töö keerukus, töötaja isik ja palgaturg


Selge ja ilmselt kõigi jaoks veenev põhimõte on, et mida suuremat väärtust mingil ametikohal luuakse, seda kõrgem on selle eest makstav palk.
Järelikult on vaja teada, kuidas loodava väärtuse suurust mõõta. Siis peaks palga suuruse määramine olema lihtne. Kuid elu näitab, et palga suurust mõjutavad ka muud tegurid.
Seega tekivad küsimused:
1) mis on palga suurust mõjutavad tegurid;
2) milline tegur kui palju mõjutab;
3) kuidas neid tegureid sobivalt arvesse võtta.

Vähemalt viimased 200 aastat on püütud teaduslikult (e mõistete, nähtustevaheliste seoste ja seaduspärasuste abil) leida, kuidas saaks töid jagada väikesteks kindla nimiväärtusega osadeks ning leida iga töö puhul, mitu sellist osa mingi töö sisaldab. Siis oleks lihtne võrrelda, milline töö on väärtuslikum. Selles on saavutatud parim võimalik tulemus, kuid tegu pole täppisteadusega. Ühesuuruseid püsivaid osakesi siiski pole.

Eluliseks kasutamiseks sobivad järgmised väärtuse mõõtmise viisid.
  1. Ametikoha töö väärtuse hindamise tulemus -- töö sisu hinnatakse mõne hindamismeetodiga. See on sõltumatu muudest, järgnevalt nimetatud mõjuritest.
  2. Töö väärtus just selles ettevõttes selle ettevõtte jaoks -- sarnane töö võib erinevates ettevõtetes luua erinevat väärtust. Näiteks veoautojuht nö tavalises ettevõttes ja veoautojuht veoteenuseid pakkuvas ettevõttes. Esimesel juhul on ta kulu ja tugiteenus, teisel juhul põhitegevus, mis loob tulu.
  3. Turuväärtus -- tööturul (palgaturul) nõudmise-pakkumise suhe. Sisult lihtsama töö eest võidakse maksta rohkem kui sisult keerukama töö eest. Nt majandusbuumi ajal ehituse lihttöölisele rohkem kui muus valdkonnas kõrgharidusega spetsialistile. Või IT töötajale rohkem kui õpetajale. Nõudlus ja pakkumine muutub ajas.

Nimetatud kolmest viisist tuleb vähemalt üht, tegelikult isegi kõiki kolme kasutada, et oma ettevõttes palku sobitada.

Lisaks on suur mõjutaja ka ametikoha asukoht e piirkond Eestis/välismaal. Kui täpselt sama töö eest tuleks muidu maksta sama palju, siis asukoht võib tekitada Eestis umbes kuni 40%lise palgaerinevuse. Enamasti on palk kõrgeim Harjumaal, kuid mõne töö puhul võib see olla kõrgeim hoopis Ida-Virumaal.


Sama tööd tegevate inimeste palga suurust mõjutavad muud tegurid on:

  • töö intensiivsus/maht/muu eripära, mis sõltub ettevõttest;
  • tulemustasuskeemi olemasolu -- kas ettevõte võimaldab sellega keskmisest rohkem/vähem teenida;
  • töötaja isikust sõltuv väärtus -- võimekam töötaja suudab sama tööd teha tõhusamalt (saavutada soovitust isegi parema tulemuse) ja efektiivselt (ressursisäästlikult) ning ettevõte maksab talle tavaliselt kõrgemat palka.


Seega on teada, millised on palga suurust enim mõjutavad tegurid. Kuid artikli alguses esitatud teistele küsimustele on vastus järgnev.


Töö väärtuse hindamismeetod peaks teoreetiliselt andma täpseima ja neutraalseima tulemuse, kui palju mingi töö väärt on. Kuid kuna tegu pole täppisteadusega ning inimest ja tööd ei õnnestu joonlauaga mõõta, on paraku igas ametikohtade hindamise meetodis veidi subjektiivsust (e ebatäpsust) sees.

Täpseimate hindamismeetoditega tehtud palgauuringute tulemustest on näha, et see hindamistulemus määrab töötaja kogupalga (põhipalk + lisatasud) suurusest äriettevõtteis keskmiselt umbes 70%.


Seega on ametikoha töö keerukus enamasti suurima osatähtsusega tegur, mis mõjutab palga suurust.

Kuid oluline osa -- umbes 30% -- tuleneb töö väärtusest selle ettevõtte jaoks, palgaturu nõudlusest-pakkumisest, tulemustasu olemasolust ning töötaja isikust. Samuti juhi subjektiivsest otsusest. Kui palju, sõltub ettevõttest ja ametikohast.


Mõni ettevõte ei lähtugi ametikohtade töö väärtuse metoodilisest hindamisest, vaid võtab aluseks otse turupalga. Seega ei püüelda ettevõttesiseselt tasakaalustatud süsteemi poole, vaid seatakse end muutuma üksnes turumõju järgi. See võib olla samuti õige lahendus.

Bürokraatlikum/monopoolsem/püsivamate töötajatega ettevõte lähtub peamiselt sisemisest tööde hindamisest ja võib/saab palgaturgu eirata.

Osa ettevõtteid kasutab lähenemist, mis jääb nende kahe käitumisviisi vahele. Sobitatakse nii sisemist hindamist, kui ka turu mõju, viimast vähemalt osale ametikohtadele.



Kokkuvõtteks

Ametikohal tehtava töö keerukus põhjendab äriettevõttes keskmiselt umbes 70% töötaja kogupalga suurusest. Muud tegurid ja juhi otsus keskmiselt 30%. Seega tasub ametikohtade töö sisu küll metoodiliselt hinnata ja võrrelda, kuid ka muud mõjurid on olulised.



Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy