Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Tippjuhi palk Eestis, Euroopas ja Ameerikas

27.10.13, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Palga suurusjärkude võrdlus teiste piirkondadega, ja töötajate palgaga


Tippjuhi palk tekitab nii ihalust, arusaamatust kui ka rahulolematust. Seda olenevalt tema palga suurusest ja tema palga suuruse suhtest teiste ametikohtade palka.
Kuigi turumajanduses peaks palk kujunema nõudluse-pakkumise teel, tekib siin suur ühiskondlik huvi, kuna summad ja palga suuruse suhe võivad mõnikord olla hämmastavad.

Kuigi me oleme harjunud, et näiteks spordis, modellinduses ja meelelahutuse valdkonnas teenivad kuulsaimad/parimad isikud samuti n-ö astronoomilisi summasid, seostatakse seal tasu rohkem (füüsilise) ande, kuulsuse, välimuse, õnne jm sellisega, mitte otsese tööpanusega. Juhtimise puhul, mis on tegelikult samuti pigem kunst ja nõuab selleks annet, kiputakse seda eelkõige samastama tavalise tööga, ja võrdlema n-ö tavaliste palkadega. Juhi puhul peetakse tema tulemusi vahetult ja suurel määral sõltuvaks tema alluvate/kolleegide töö headusest, kuid meelelahutuse jm valdkonnas selle inimese enda individuaalseks tulemuseks (kuigi ka selle heaks teeb tööd suur inimrühm).
Seega on tegu suurel määral emotsioonidega -- kus tõmmata juhi puhul piir (igapäevase väsitava) töötamise ja loomingulise tegevuse vahel.

Taustsüsteemina tasub esmalt vaadelda kultuuri
Skaala üks äärmus on Põhja-Ameerika. Seal on levinud võistluslikkus ja individuaalsus. Ettevõtted on suured, majandus on edukas, raha jagub ning tippjuhid võivad kergesti valida endale uue koha.
Skaala teine äärmus on Jaapan. Seal on kollektiivne kultuur, nö eluaegne töötamine samas ettevõttes ja küllaltki kinnine ühiskond. Tippjuhil polegi lihtne teise ettevõttesse tööle minna.
Skaala keskel on Euroopa. Euroopa jaguneb omakorda Ühendkuningriigiks (angloameerika kultuur) ja Mandri-Euroopaks. Mandri-Euroopas saab teistest riikidest eraldi vaadelda Põhjamaid. Nt 2012. a Rootsis tippjuhtide hulgas tehtud küsitluse põhjal soovis vaid 4% minna tööle välismaale. Ka Taanis lahkus paremas tööeas kõrgharidusega inimestest välismaale vaid 2%. Seega pole näiteks Põhjamaade palgaturul nii suurt võistluslikkust kui Põhja-Ameerikas.

Aastapalga suurus eurodes, bruto
Otseselt rahas makstav, põhipalk+preemia. Lisandub pikaajalisi tulemustasusid/aktsioptsioone. Viimased on väga suured Põhja-Ameerikas.
  • Eesti: 35 000-120 000 (180 000) Börsiettevõtete 2012. a kohta loe nt siit või illustreeritult siit (lk 4)
  • Põhjamaad: Rootsis (2011. a) oli 50 suurima börsiettevõtte juhi palk keskmiselt 1,3 mln. Soomes (2009. a) oli börsifirmade juhtidel palk keskmiselt 759 000. Hay Group'i (palgakonsultatsioonifirma) andmetel on Rootsi ja Taani tippjuhtide palk 75% Euroopa tippjuhtide keskmisest palgast, Norras ja Soomes veel madalam
  • Mandri-Euroopa: kõrgeim on väidetavalt Prantsusmaal, keskmiselt 2 mln. Tippjuhtide värbamise firma Pedersen & Partners andmeil on 100 suurima Euroopa firma tippjuhi palk (2012. a) keskmiselt 1,31 mln. Väikestes firmades aga alla 200 000
  • Ühendkuningriik: umbes pool (40-50%) USA tippjuhtide palgast ehk 2011. a FTSE 100" nimekirja ettevõtetes keskmiselt 3,75 mln
  • Põhja-Ameerika: (2011. a) Standard & Poor's 500" nimekirja 138 ettevõtte tippjuhi mediaanpalk 7 mln.
Tippjuhi palga suhe teiste ametikohtade palka
Vaadeldakse kas sama ettevõtte madalaima või keskmise palga suhtes. Või tootmistöötajate või valgekraede palga suhtes. Või kogu riigis keskmise palga suhtes.
Koos pikaajaliste lisatasude/aktsioptsioonidega.
  • Eesti: 10-20 korda palga alammäärast suurem
  • Põhjamaad: Rootsi 50 suurema ettevõtte tippjuhi palk on 40 korda kõrgem tootmistöölise omast
  • Euroopas: 10-50 korda
  • 2012. a oli 100 suurema USA ja Euroopa firmajuhi palk 40 korda suurem ettevõtte valgekraede keskmisest palgast

  • Nt 2005. a ühe uuringu järgi oli tippjuhi palk tootmistöölise palgast suurem: Ühendkuningriigis 32 korda, Itaalias 26 korda

  • Põhja-Ameerikas: 1960ndatel 20-30 korda, 1982. a 42 korda, 2000ndatel 350 korda (erandlikult ka 1000-2500 korda).
Näide varasemast ajast, 2000. aastast. Tööstusettevõtted, mille aastane müügitulu ületas 500 mln USDd. Tippjuhi palk oli ettevõtte töötajate keskmisest palgast suurem, korda, nt:
  • USA 531
  • Mehhiko 45
  • Ühendkuningriik 25
  • Austraalia 22
  • Madalmaad (Holland) 22
  • Kanada 21
  • Hiina 21
  • Belgia 19
  • Itaalia 19
  • Hispaania 18
  • Prantsusmaa 16
  • Rootsi 14
  • Saksamaa 11
  • Šveits 11
  • Jaapan 10.

Kokkuvõtteks

Tippjuhtide kõrge palk on aruteluks nii töötajate, ühiskonna, maksuameti kui ka ettevõtte omanike jaoks.

Esimesed kaks tahavad seda nö õiglaseks piirata, maksuamet maksustada mingit piiri ületavat tulu kõrgema maksumääraga. Ettevõtte omanikud tahavad tippjuhi tasu siduda ettevõtte sisuliste tulemustega, mitte mingi pealiskaudse, juhist enamasti tegelikult vähe või mitte sõltuva numbrilise näitajaga (nt ettevõtte aktsia hind börsil).

Näiteks on Euroopa Komisjon 2013. a kevadel algatanud regulatsiooni, et panga tippjuhi palk ei võiks olla suurem kui selle panga keskmise palga 10kordne või riigi keskmise palga 15kordne summa.



Osa allikaid ja lisalugemist:

1) http://en.wikipedia.org/wiki/Executive_compensation;

2) http://www.cnbc.com/id/100540655;

3) http://www.pedersenandpartners.com/articles/top-executive-compensation-top-100-companies-averages-13-million-euros.



Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy