Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Töötingimused minevikus, olevikus ja tulevikus

26.09.14, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Tööpäeva ja puhkuse pikkus -- Euroopas on hea elu


Kui palju ajast kulutada õppimisele, töötamisele ning kui palju puhkusele -- see on muutunud ajaloos varem ja muutub ka edaspidi. Tulevikule mõeldes tasub arvestada, et põhjalikud ja laiaulatuslikud muudatused võivad teoks saada alles 10-20 aastaga.
Vaatame taustaks senist arengut.


Õppimine
Paljud ilmselt mäletavad nõukogude ajast üldhariduskoolis 6päevast koolinädalat. Tõsi, laupäev oli küll n-ö poolik päev. 1988/89. õppeaastast on see 5päevane.
Näiteks Jaapanis muudeti 6päevane koolinädal 5päevaseks perioodil 1992-2002, kuid nüüd arutatakse taas, kas muuta see 6päevaseks.


Tööaeg
Nõukogude Liidus muudeti 48tunnine töönädal 41tunniseks aastal 1958 ning plaaniti vähendada 40tunniseks aastaks 1962. Propagandistlikult kavandati ka nõukogude töötaja töönädal muuta lühimaks maailmas ehk 30-35tunniseks aastaks 1968. Paraku ei jõutud soovitud ajaks ei 40tunnise töönädalani ega üldse kunagi ka 30-35tunnise töönädalani. Rääkimata sellest, et kommunismi jõudmisel oleks tööpäev olnud vaid 3-4 tundi pikk.
[Wikipedia artikkel]

Jaapanis oli töönädal varem samuti 45-48 tundi ehk 6päevane, laupäevase pooliku tööpäevaga. 40tunnise töönädalani jõuti üleminekuperioodil 1980-2000. Jaapani rahvas, sõja kaotanud riigina ning oma kultuuriliselt individuaalse hüve ohverdamisega ühiskondliku nimel tegi kõvasti tööd, et riiki üles ehitada. Tööd tehakse seal, ka pärast ühe võimsama majanduse rajamist, endiselt kõvasti, isegi 60 tundi nädalas.
[Wikipedia artikkel]

Prantsusmaal alustati 1996. aastal reformiga teha 39tunnine töönädal 35tunniseks. 2000. aastal see ka rakendus. Seda küll mitte kõigil ühtmoodi. Muudatuse üks eesmärk oli luua uusi töökohti, kuna samas mahus töö tuli ikka ära teha. 300 000 uut töökohta loodigi, kuid see läks kalliks maksma -- väidetavalt kallimaks, kui saadud tulu sellest.
Aastal 2014 on taas hakatud hoogsamalt rääkima selle tingimuse paindlikumaks muutmisest, et töönädalat vajadusel pikendada.


Image: /photos/T%C3%B6%C3%B6aeg_maailmas.png

Joonis 1. Töötundide normarv nädalas maailma piirkondades 2012. a


Puhkus
Tasulise puhkuse pikkus erineb maailma riikides samuti. Eesti töölepingu seaduse järgi on tasuline põhipuhkus 28 kalendripäeva (e nädalavahetused välja jättes 20 tööpäeva). Pikendatud põhipuhkus on 35 kalendripäeva või ka enam, kui mõni eriseadus on selle teisiti sätestanud.
Hulk Eesti tööandjaid pakub oma ettevõttes ka vabatahtlikult täiendavat 7kalendripäevast tasulist (talve)puhkust. Avalikus teenistuses olevatele ametnikele (sageli ka samas org-s olevatele töölepingulistele töötajatele) on puhkuse pikkus 35 päeva. Viimasel ajal on avaldatud ka arvamust puhkuse lühendamiseks.

Näiteks USAs üldist kohustuslikku tasulist puhkust pole. Kui seda pakutakse, jääb see enamasti 10-12 (mõnikord 20) tööpäeva vahemikku, sõltuvalt osariigist, ettevõttest, tööstaažist. Hulk (väike)ettevõtteid ei pruugi tasulist puhkust üldse pakkuda. Kuid tuleb arvestada, et riiklikke pühi ja pikki nädalalõppe võib sisuliselt puhkusena arvesse võtta, eriti, kuna need on sageli ka tasustatud.



Joonis 2. Puhkuse vähim pikkus tööpäevades maailma piirkondades 2012. a


Kokkuvõtteks
Oleme Euroopas viimase 200 aastaga jõudnud 16tunniselt tööpäevalt 8tunnise ja vähemani. Tasuline puhkus ning igapäevane ja -nädalane puhkeaeg on pikenenud. Kuid samas on pensioniiga tõusnud (seda ka üldise parema tervise ja pikema töövõimelisuse tõttu) ning elu jooksul tööl käimise aeg pikenenud.
Kui mitu tundi senisest rohkem või vähem töötame 10 aasta pärast päevas ja nädalas ning pikenenud tööea tõttu elus kokku, näitab aeg. Samuti, kuidas muutub puhkuse pikkus ja iseloom.



1. Jooniste allikas -- Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 2012. a aruanne failina siit
1.1. ILO uusim, 2013.a aruanne peaks valmima 25.11.2014, teave selle kohta on puudulik.
Andmebaas riikide kohta asub siin veebilehel.
2. Tööaja regulatsiooni ajalugu 1784-2002 Rahvusvahelise Tööandjate Föderatsiooni (FedEE) veebilehel



Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy