Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Nädalapalk ja kuupalk, töötundide arv -- riigiti palgaarvestuse alus erineb

25.10.15, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Oskusteave Riikide keskmine palk on võrreldav ligikaudselt


Eestis võib töötasu (palka) arvutada nii ajapõhiselt, tükipõhiselt  kui ka muul viisil, mille töösuhte pooled kokku lepivad. Töölepingu seadus seda lubab. Enamlevinud on ajapõhine arvestus, näiteks tunni- ja kuupalk. Statistikaamet arvutab nii Eesti keskmist tunni- kui ka kuupalka, et saaks võrrelda mõlemaid, kuid üldiselt on Eestis kombeks võrrelda kuupalka (tunnitasulisi on töötajate hulgas umbes 15% (tabel TT609)). Teiste riikidega saab Eesti keskmist kuupalka võrrelda osal juhtudel ligikaudselt, sest mõnes riigis on kasutusel eelkõige nädalapalk, mõne töö puhul aastapalk ning mõnes riigis on küll kuupalk, aga seda peab maksma aasta (ehk 12 kuu) kohta 13-14kordse kuupalga summas.

Lisaks teeb keskmise kuupalga võrdlemise riikide vahel ligikaudseks ka see, et mõnes riigis võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks üle 3 töötajaga ettevõtted, mõnes 10 ja enama töötajaga ettevõtted ning osa neist kõikselt ja osa valikuuringuga. Mõnes riigis jäetakse arvutamisel välja näiteks seadusandjad (Eesti mõistes riigikogu liikmed) ja kohtunikud.
Samuti kajastatakse palga osi keskmises palgas riigiti erinevalt. Eestis on täistööajale taandatud keskmises palgas sees kõik makstud tasud, s.h ületunni-, öötöö ja riigipüha tasud ning tulemustasud ja preemiad. Osa riikidevahelisi erinevusi on küll arvuliselt väikesed ning mõjutavad keskmist kuupalka näiteks vaid 1% võrra. Sisult veidi erinevaid palku summana ei takista see võrdlemast, sest tulemus on ikkagi piisavalt täpne. Ka 3-5%line viga võimaldab saada üsna hea ülevaate. Pealegi on mõnes riigis tööaeg üle või alla 40 tunni nädalas, kuid kuupalga mõttes on täistööaja eest saadav tasu ikka võrreldav.

Statistilisi võrdlusi tegevad asutused nagu EL-is näiteks Euroopa Komisjoni statistikaamet ehk Eurostat, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (ingl k lühend OECD), rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ingl k lühend ILO)  püüavad teha võrreldavad palgad sisult samasuguseks, et vajalikke järeldusi teha. Näiteks kui aastas lisandub ühekordseid kindlaid lisatasusid, saab summa teisendada keskmiseks miinimum-/kuupalgaks, jagades näiteks 14 kuupalga väljamaksete summa 12ga.


Näiteid, milline on riikides töötundide arv. Kus on töötasu arvestamise ajaline alus sageli ka muu kui kalendrikuu.
  • Prantsusmaa: tavaliselt 35 tundi nädalas;
  • Ühendkuningriik: pole kindlaks määratud, 40-48 tundi nädalas (ülempiir 48); nädalapalk, tundide arv nädalas x 52,18 nädalat / 12 kuud (Eurostat kasutab 38,2 tundi näd * 52,14 näd). On nii nädala- kui ka kuupalgalisi ja ka kahe nädala järel palka saavaid;
  • Kreeka: 40 tundi nädalas; täiendavalt 1/2 kuupalka lihavõttepühade ajal, 1/2 kuupalka puhkuselt naastes ja üks detsembris, kokku aastas 14 kuupalka;
  • Hispaania: 40 tundi nädalas; üks täiendav kuupalk juulis ja üks detsembris, kokku aastas 14 kuupalka;
  • Portugal: 40 tundi nädalas; üks täiendav kuupalk puhkuselt naastes ja üks detsembris, kokku aastas 14 kuupalka;
  • Austria: 40 tundi nädalas, tavaliselt (kui on kokku lepitud, seadus ei käsi) saab aastas 14 kuupalka (13. ja 14. palk ehk puhkusepreemia ja jõulupreemia maksustatakse väiksemalt);
  • Saksamaa: 40 tundi nädalas;
  • Iirimaa: 39 tundi nädalas; 39 tundi x 52 nädalat / 12 kuud. On nii nädala- kui ka kuupalgalisi ja ka kahe nädala järel palka saavaid;
  • Serbia: 40 tundi nädalas; 40 tundi nädalas x 52,2 nädalat / 12 kuud;
  • Madalmaad: 40 tundi nädalas (seadus üheselt ei määra, on ka 36 ja 38 tundi); levinud on kuu- või aastapalk, osaajaga tööde puhul tunni- või nädalapalk;
  • Eesti: tavaliselt 40 tundi, aga nt osal haridustöötajatel on 35 tundi nädalas;

  • Ameerika Ühendriigid: 40 tundi nädalas; 52 nädalat / 12 kuud. On nii nädala- kui ka kuupalgalisi ja ka kahe nädala järel/kaks korda kuus palka saavaid, osariigiti on kehtestatud erinevalt. Tunnipalgalisi on 59,1% kõigist töötajatest (2011. a ülevaateuuring);
  • Austraalia: 37-38 tundi nädalas. On nii nädala- kui ka kuupalgalisi ja ka kahe nädala järel palka saavaid.



Allikad.
Eesti keeles:
1.
http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Minimum_wage_statistics/et#Erinevused_riiklikes_miinimumpalkadesT%C3%B6%C3%B6tasu%20alamm%C3%A4%C3%A4r,%20%E2%82%AC,%201.%20juuli2015
2. Elamis- ja töötingimused Euroopas http://eures.ee/12239/

Inglise keeles:
3. https://www.radford.com/home/insights/articles/2015/taking_stock_of_13th_14th_month_bonuses_in_latam_europe_asia.asp
4. http://stats.oecd.org/mei/default.asp?lang=e&subject=11
5. Töötundide andmebaas, ILO. http://www.ilo.org/dyn/travail/travmain.home
6. OECD statistika http://stats.oecd.org/Index.aspx?DatasetCode=USLHRS_I
7. https://www.justlanded.com/
8. Töötunnid ja palga alammäär maailmas https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_minimum_wages_by_country
9. Tööandjate rahvusvaheline föderatioon http://www.fedee.com/pay-job-evaluation/minimum-wage-rates/


Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy