Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Brutopalk, või netopalk, või vabalt kasutatav palgaosa?

17.04.14, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Mille järgi oma palgale hinnangut anda


Palga suurust saab mõista välimiselt ja sisemiselt.
Välimiselt on see lihtne -- mida suurem palk, seda parem ja
ilusam", sest saab ilmselt rohkem kulutada ehk parema elu.
Ekslikult peetakse kõrgema palga saajaid paremateks inimesteks, kui madalama palga saajaid, kuigi palga suurus ei pruugi ja ei tohiks olla inimese kui isiksuse headuse/väärtuse/taseme näitaja. Palk on eelkõige majanduslik näitaja. Majanduslikult tahaksime aga kõik olla heal järjel, sõltumata oma rollist ja palgast tööturul.

Me ei teeni palka selleks, et palgasummat pangakontol vaadata või rahakupüüre käes hoida ja lugeda. Väärtuseks on see, mida me oma palga eest osta ehk tarbida saame. Kas see rahuldab meie vajadused või mitte.
Sellega jõuame palga sisuni, hoolimata sellest, kui suur palk numbriliselt on.

Kõige täpsem oleks vaadata muidugi kogu sissetulekut (palk + muud saadavad summad), kuid lihtsustamise mõttes vaatame näidet eelkõige palga põhjal.

Töölepingus on kokku lepitud brutopalk. Sellest kasutatav osa (disposable income) on see osa, mis jääb järele pärast makse ja kohustuslikke kinnipidamisi/lisandumisi. Enamasti tähendab see lihtsalt netopalka, kuid mõnikord võib sealt maha minna või lisanduda muid summasid (elatisraha, muud kinnipidamised/toetused, nt lapsetoetus jm). Brutopalgast saame lihtsalt arvutada netopalga nt kalkulaator.ee veebilehel. Netopalk on see summa, mille igal palgapäeval
kätte" saame ning näeme ka oma palgalipikul/pangakontol/rahana peopesal ka ilma ise arvutamata.

Netopalk on tegelikult suures osas juba ette kulutatud, sest meil on igakuised korduvad ja möödapääsmatud vähimad kulud, mis tuleb tasuda. Eluase, toit, transport ja side, ravimid, meditsiiniteenused, esmatarbekaubad, laste ja vanurite ülalpidamine, kestvuskaupade järelmaks jm võtab kohe oma osa. Need kulud on vajalikud mingi elatustaseme tagamiseks. Neid kulusid saab nimetada sundkuludeks (compelled payments). Elatustase võib olla arvestuslik miinimumtase, et nö ellu jääda või siis riigi keskmine/tüüpiline tase. Eelkõige seab iga inimene ise endale sobiva elatustaseme määra, oma soovidest lähtuvalt. Soovid võivad olla muidugi ka majanduslikult ebamõistlikud, lähtuma peaks esmalt tegelikest möödapääsmatutest vajadustest.
Nt oli statistikaameti andmetel sundkulude osatähtsus leibkonna kogukuludest 2012. a tõusnud, võrreldes 2007. aastaga, 6% võrra!

Kui möödapääsmatud vähimad kulud on netopalgast tehtud, siis jääb alles veel mingi osa palgast, mida me tingimata kulutama ei pea. Seda osa palgast nimetatakse vabalt kasutatavaks rahaks/sissetulekuks (discretionary income).
Sellest saab rahastada oma unistusi, soove ning tõsta elukvaliteeti, milleks on näiteks -- reisimine, õhtusöögid restoranis, suhtlemine sõpradega, teatrikülastus, hobid, lapse huviring jm. Samuti -- mitte lihtsalt soovitud kogus kaupu/teenuseid, vaid ka hea kvaliteediga. Kuid ka säästud, investeeringud (s.h täiendava kinnis-/vallasvara ost), maksed vabatahtlikusse pensionifondi, laste elukindlustus jm. Mõni inimene raiskab selle osa lihtsalt ära.

Kokkuvõtteks.
Sundkulud on meil igaühel, kuid palga sisemist väärtust näitab lõpuks see, kas ja kui palju jääb meil palgast/sissetulekust järele vabalt kasutatavat raha. Kui ei jää, pole ka kõrgest palgast abi.
Üks inimene võib hakkama saada väikeste sundkuludega ning olla väikese palgaga majanduslikult ja soovitud elukvaliteedi mõttes paremas seisus ning rahulolevam kui teine inimene suure palga, suurte sundkulude ja ebamõistlikult kasutatud vaba rahaga.

Tööandja ei pea töötajaga palga kokku leppimisel üldjuhul arvestama töötaja kulude suurusega, tööandja määrab palga palgaturu nõudmise-pakkumise järgi ja ettevõtte võimaluste alusel.
Palgaraha kasutamise oskus on juba iga töötaja enda vastutus.
Mida saab tööandja teha, on see, et aidata levitada teadmist palga olemusest ning oskust palgaga toimetulekuks ehk nö finantskirjaoskust, tellides näiteks töötajatele vastava infopäeva/koolituse.


LISA
Tulude-kulude näide, ühe inimese lihtsustatud eelarve näite põhjal (19.03.14).
Igaüks saab mõelda, mis on selles eelarves tema arvates üle/puudu
ja kuidas jaguneb igaühe enda eelarve tegelikult.

BRUTOPALK töölepingus 700 eurot

MAKSUD JA MAKSED 139 eurot:
tulumaks 111
töötuskindlustusmakse 14
pensioni II samba makse 14

KASUTATAV PALK ehk NETOPALK 561 eurot

SUNDKULUD 495 eurot:
üür korteriomanikule 115
küte 60
elekter 20
elektri võrguteenus 30
prügivedu 5
vesi 15
internet ja kaabel-TV 20
bussi kuupilet 15
telefon 5
toit 5 €/päev, 150
riided ja jalanõud 60

VABALT KASUTATAV PALGAOSA 66 eurot:
pensioni III samba kuumakse 30
muu, vaba osa 36




Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy