Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Võimumeeste palgakompass vigurdab

15.12.09, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 1

Palgal peab olema ka majanduslik alus


Lühendatult avaldatud Eesti Päevalehes 15.12.09


Otsus riigijuhtide palku ajakohastada on kiiduväärt. Viimase 15 aastaga on Eesti tublisti arenenud. Vananenud palgasüsteemi tasub muuta.

Järgnevalt üks praktiline mudel. Majanduslikul alusel, "poliitilise koefitsiendita".

Praegused otsustajad on õigel teel. Ametikohtade palgatasemed peavad olema sobivas suhtes. Selleks on vaja:
1) teha ametikohtade võrdlus, nende struktuur;
2) leida sobivad palgatasemed.

Aga -- palgataset tuleb võrrelda nii organisatsiooni sees kui ka välise keskkonnaga. Et tagada selle sotsiaalne sobivus/õiglus.

Ametikohtade struktuur.
Kõrgeim ametikoht on president. Madalaim ametikoht mudelis on Riigikogu lihtliige. Kuna Riigikogusse valime rahva parimad esindajad, siis võrdleme neid tavaelus vähemalt tippspetsialisti tasemega.
Selles organisatsioonis on veel ka nö keskastme juhid (nt Riigikogu fraktsioonide ja komisjonide esimehed) ja nn funktsioonijuhid (nt Riigikogu esimees, Riigikohtu esimees jt).

Saame neli tüüpilisemat ametikohtade rühma. Iga kõrgema rühma töö oleks eelmisest tasemest vähemalt 20% keerukam/vastutusrikkam, vahe suureneb keerukuse tõustes.
Võtame selgeks eristamiseks sammud 25-30-35%. Siis jääb nende vahele ruumi ka ülejäänud ametikohtade jaoks.

Ametikohad tasemel 1
(tippspetsialist)
Ametikohad tasemel 2
(keskastme juht)
Ametikohad tasemel 3
(funktsioonijuht)
Ametikohad tasemel 4
(tippjuht)
Riigikogu lihtliige
Riigikogu komisjoni esimees

Riigikogu fraktsiooni esimees
Riigikogu esimees

Riigikohtu esimees

Peaminister
Vabariigi President
lähtetase
eelmisest keerukam 25%
eelmisest keerukam 30%eelmisest keerukam 35%


Palgatase.
Tavaliselt tõuseb palk väiksema sammuga kui töö keerukus. Siin mudelis võiks palgasammuks olla 20-25-30%. Seega oleks presidendi palk 1,95 korda kõrgem kui Riigikogu liikmel.

Praegu kehtivad palgataseme sammud  on umbes 25-5-15%, mis pole eriti loogiline. Alumiste rühmade tööd tunduvad kas ülemakstud või kõrgemate rühmade tööd alamakstud.
Detsembrikuu eelnõus esitatud suhted on 27-22-0%, mis on juba parem.

Palga suurus.
Siin tuleb mängu inimtegur, ehk otsustajate arvamus, milline palganumber võtta baaspalgaks. Ja kust see võtta.
Presidendi kui unikaalse ametikoha palka on kõige raskem tuletada ja tajuda. Tasuks lähtuda parlamendi liikme palgast, see töö on paremini hoomatav.

Ühes varasemas kommentaaris (Äripäev Online'is 10.08.09 "Riigikogu liikmele sobiv palk on 33 000 kr") esitasin võrdluse. Nimelt, et Riigikogu lihtliiget võiks võrrelda palgatöötajast tippspetsialistiga. Palgatase oleks kogu Eesti palgasaajate tipuosas, 95% tasemel (ehk ülemise palgadetsiili keskel).
Kroonides on see 2009. aastal 33 000 kr kuus, bruto. Keskmisega võrreldes 2,5 Eesti keskmist palka.
Vaatleme paindlikumaks sobitamiseks vahemikku, 2,5 kuni 3 Eesti keskmist palka.

Riigikogu lihtliigeRiigikogu komisjoni esimees

Riigikogu fraktsiooni esimees
Riigikogu esimees

Riigikohtu esimees

Peaminister
Vabariigi President
mudeli palgatase
33-39 000
39-47 000
49-58 000
(kuni 76 000)
64-76 000
14. dets. 2009 eelnõu järgi, aluseks on presidendi fikseeritud palk

52 885
65 000 ?
81 360
81 360

Mudeli kokkuvõte.
  • Presidendi palk pole päris Riigikogu "soovitud" tasemel. Aga president saab ametisoleku aja järel olulise lisahüvena eripensioni
  • Mõned palgad tasemel 3 võivad jääda suhteliselt madalaks, arvestades reaalset tööd ja vastutust. Võib tõesti tõsta presidendi palgaga peaaegu samale tasemele
  • Riigikogu lihtliikme palk on 50% presidendi omast (eelnõus soovitakse 65%)
  • Loobudes iga-aastasest Eesti keskmisega sobitamisest, saab kehtestada mudeli palgad järgmiseks 4 aastaks. Säilitades nende omavahelise suhte.

Seega liiguvad otsustajad üldiselt õiges suunas. Oluline oleks aga palga suuruse määramisel kasutada otsustamiskorra asemel rohkem majanduslikke aluseid.


Kommentaarid: 1

Urmas Orula
15.03.10

Minu lemmikud sellele artiklile EPL-i kommentaariumist: " Tuvastamata kasutaja 15. detsember 2009 12:16 "lihtrahvas" EI PEAGI aru saama "äravalitute" üliraske ja väga kurnava töö tasustamise nüanssidest! Aga selline skaala, nagu autor pakub on liiga läbipaistev, ei lähe läbi! (101 allkirja)" " Tuvastamata kasutaja 15. detsember 2009 14:40 Autor jätab mängust välja enesehinnangu - väga oluline asjaolu, kui räägime isikutest, kes määravad ise oma palga. Riigikogu liikmete enesehinnang on tohutu - oma jutu järgi teevad nad mõõtmatult palju ja lisaks veel ka üle mõistuse keerulist tööd, millest üks "tavaline" inimene isegi kõige parema tahtmise juures ei ole võimeline aru saama. See muidugi selgitab nende palganõuet."


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy