Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Euroopa palgad 2011

05.08.12, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Miinimum- ning keskmine palk ja selle tegelik ostujõud



Võrreldes keskmist palka riikide vahel, on oluline teada ka palga netosuurust (ehk kui palju „kätte" saab). Lisaks selle ostujõudu kohaliku hinnataseme juures.
See selgitab, kas nt 1000 euro eest saab ühes riigis tegelikult tarbida rohkem või vähem kui 1000 euro eest teises riigis.
Kaks korda kõrgem palk mujal ei tähenda seda, et ka tegelikke kaupu-teenuseid saab seal selle eest kaks korda rohkem.


Palga alammäär brutosummas seisuga 1. juuli 2012.

Keskmine palk on 2011. a keskmine, kui pole märgitud teisiti. Täpne suurus pärineb iga riigi statistikaametist, ligikaudne suurus statistikaameti üldisematest andmetest või muust kaudsemast allikast, kui see on piisavalt usaldusväärne.

Kogu riigis kehtivat töötasu alammäära pole kehtestatud (lepitakse kokku majandusharu sees) järgmistes riikides: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, Itaalia, Austria, Šveits.
Riigid, kus kõikidele ametialadele ei kehti sama töötasu alammäär on: Saksamaa (alammäär erineb ametialati ning ka Ida- ja Lääne-Saksamaal), Küpros, Makedoonia (endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (ingl k täiend FYR)).
Saksamaal võib töötasu alammäär hakata kehtima alates aastatest 2015-2017 (8,50 eurot, mis on 7,5tunnise tööpäeva puhul ligi 1400 eurot kuus).

Võrdlusesse on lisatud ka USA, Türgi, Horvaatia, Venemaa ja Ukraina.

Statistiliste meetodite erinevusest, valuutakursist, maksuskeemist ja võrreldava hinnataseme indeksist tulenevad kõikumised selles võrdluses on loodetavasti alla +-5%.

Riik
Brutopalga
alammäär
2012

Kuu
keskmine
brutopalk
2011
Kuu
keskmine
netopalk
2011
Netopalga
ostujõud
2011

Bulgaaria
148
361
(aastapalk/12)
~282
553
Rumeenia
157
~479
~348
582
Leedu
232
593
~449
684
Läti
287
657
467
630
Eesti
290
839
661
838
Ungari
323
763
505
786
Tšehhi
312
1043
789
1029
Slovakkia
327
855
665
919
Poola
353
825
~634
1055
Türgi
412
891
(2010. a
aastapalk/12)
veel
teadmata
veel
teadmata
Horvaatia
374
1048
731
991
Portugal
566
~1350
(OECD andmeil;
aastapalk/12)
~1100
1257
Malta
680
~1387
(nädalapalk*52/12)
~1126
1444
Hispaania
748
~2000
~1538
1579
Sloveenia
763
~1525
~987
1182
Kreeka
II poolaastal
684
(I poolel
oli 877)
2295
(2009. a
aastapalk/12)
~1545
1625
Ameerika Ühendriigid
(USA)
998
2876
(aastapalk/12)
~2258
2566
Ühendkuningriik
(Inglismaa)
1244
~3026
(aprilli 2011
nädalapalk*52/12)
~2284
2246
Prantsusmaa
1426
~2857
(OECD andmed)
~2200
1987
Belgia
1472
3103
(2010. a)
~1800
1610
Madalmaad
(Holland)
1456
~2611
(aastapak/12)
~1729
1972
Iirimaa
1462
~2992
(nädalapalk*52/12)
~2364
2026
Luksemburg
1801
4274
(2010. a
aastapalk/12)
~3083
2529
Soome
majandusharuti erinev
3111
~2415
1929
Rootsi
majandusharuti erinev3212
~2400
1878
Taani
majandusharuti erinev5009
(2010. a)
~2984
2098
Norra
majandusharuti erinev4844
(aastapalk/12)
~3452
2291
Island
majandusharuti erinev2905
(erasektoris)
~1996
1759
Itaalia
majandusharuti erinev2030
(aastapalk/12)
~1460
1416
Austria
majandusharuti erinev2814
(2010. a
aastapalk/12)
~2140
2006
Šveits
majandusharuti erinev4851
(2010. a
mediaan)
~4315
(mediaan)
2667
(mediaan)
Saksamaa
7,00-13,40
tunnis,
sõltub ametialast ning Ida- ja Lääneosast
3661
(aastapalk/12)
2197
2125
Küpros
sõltub ametialast~2007
~1600
1790
Makedoonia
(FYR)
sõltub ametialast~498
~339
750
Venemaa
~113
580
~504 ?
~986 ?
Ukraina
III kvartalis ~111;
muudetakse iga kvartali alguses
249
204
544


Pange tähele!
   Siin on vaadeldud üksnes tüüpilist palka, mitte isiku püsivaid hüvesid kokku. Olenevalt riigist võib palgale lisanduda sotsiaaltoetusi, maksuvabastusi, muid tüüpilisi sissetulekuid, tasuta teenuseid (nt lastehoid, tasuta (kõrg)haridus) jm hüvesid, aga ka kulusid/makse, mis mõjutavad tegelikku elatustaset/toimetulekut. S.h palga vabalt kulutatavat osa (discretionary income), mis jääb järele pärast makse, kulutusi toidule jm põhivajadustele.
   Üks (praegu värskeim, 2010. a kohta) taoline võrdlus on avaldatud nt Eurostati lehel
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-SF-12-035/EN/KS-SF-12-035-EN.PDF

1) töötasu alammäär on seisuga juuli 2012.
Kui mõnes riigis (nt Kreeka, Hispaania ja Portugal) makstakse 13-14 miinimumpalka aastas, on Eurostat teisendanud selle 12 kuu peale;
2) kuu keskmine brutopalk on valdavalt otseallikast -- iga riigi statistikaametist. Riigid kasutavad erinevaid arvestusmeetodeid -- nädala, kuu või aastapalk. Siin on kasutatud nii, et kuupalk sisaldaks ka aasta jooksul makstud tulemustasusid/ preemiaid. S.t, et 12 kuupalka annab kokku aasta kogupalga (põhipalk+tulemustasud ja preemiad).
   Võrreldavaks tegemiseks on võetud täistööajaga (kõigis riikides pole see 40 tundi nädalas) täisaasta töötanud kõigi tasemete palgatöötajate keskmine palk kõikide majandusharude peale kokku. Mõne riigi statistikaamet on keskmise arvutusest välja jätnud nt kohtunike, parlamendiliikmete või tippjuhtide palga.
Statistikaametid on kasutanud eelkõige 10 ja enama töötajaga ettevõtete palgaandmeid, riigiti on see veidi erinev.
   Osa riike avaldab tulemused pika viitajaga, siis on kasutatud varasema aasta infot.  
   Samuti võivad siin esitatud tulemused mitteoluliselt muutuda, kui statistikaamet teeb hiljem täpsustavaid ümberarvestusi, see on tavapärane käitumine.
   Palk on teisendatud eurodesse, valuutakursi muutuse tõttu võib seega varasema aasta palk olla hoolimata üldisest tõusust praegusest kõrgem/sama, kui kurss on oluliselt muutunud. Kohalikus valuutas on nominaalpalk siiski tüüpiliselt tõusnud. Kursist tulenevad erinevused on üldiselt väheolulised;
3) netopalk on saadud kas:
   a) valmiskujul statistikaametist -- keskmine väljamakstud netopalk;
või
   b) arvutatud maksuskeemi järgi keskmisest brutopalgast netopalga kalkulaatoriga (märgitud ligikaudseks). Nende kahe meetodi tulemuse erinevus on väheoluline.
   Netopalga arvutamise alused: üksikule (mitteabielus, elukaaslaseta) lasteta, keskmist palka saavale täisaasta ja täisajaga töötanud töötajale kohaldatava maksumäära järgi, soodustusi/mahaarvamisi arvesse võtmata. Osas riikides on maksumäärad piirkondlikult erinevad, sel juhul on võetud nende keskmine. Pisut mõjutab ka, kas tehakse sissemakseid pensionifondi või mitte;
4) netopalga ostujõud on arvutatud hinnatasemete võrdluse indeksi järgi siin esitatud kuu keskmisest (mõnikord ligikaudsest) netopalgast.

Allikad:
1) töötasu alammäär -- Eurostat
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Minimum_wage_statistics
2) kuu keskmine brutopalk -- iga riigi statistikaamet. Osaliselt ka OECD (ebatäpsem)
http://www.stat.ee/organisatsioonid
http://stats.oecd.org/Index.aspx?QueryId=25148
3) valuutakursid -- Euroopa Keskpank ning Islandi ja Ukraina Keskpank; aasta keskmine kurss (kui pole fikseeritud kurss)
http://sdw.ecb.europa.eu/browse.do?node=2018794
http://www.cb.is/exchange-rate/time-series/
http://www.bank.gov.ua/control/en/curmetal/currency/search?formType=searchPeriodForm&time_step=daily&currency=196&periodStartTime=01.01.2011&periodEndTime=31.12.2011&outer=table&execute=Search
4) hinnataseme võrdluse indeks -- Eurostat, euro põhjal, EL27=100.
   Maailmapank (Ukraina ning Venemaa jaoks), USD põhjal, USA=100, tehtud siin võrreldavaks EL27ga
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tsier010
http://siteresources.worldbank.org/ICPEXT/Resources/ICP_2011.html
5) ostujõu pariteedi (PPP -- Purchasing Power Parity) selgitus eesti keeles
http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/bulletan/bylletaan96/_1/artikkel/index.html?ok=1
6) maailma maade nimed
http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm


Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy