Tark ja palk – palgakonsultatsioonid
Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale
Euroopa palgad 2011
05.08.12, Urmas Orula, Kommentaarid: 0Miinimum- ning keskmine palk ja selle tegelik ostujõud
Võrreldes keskmist palka riikide vahel, on oluline teada ka palga netosuurust (ehk kui palju „kätte" saab). Lisaks selle ostujõudu kohaliku hinnataseme juures.
See selgitab, kas nt 1000 euro eest saab ühes riigis tegelikult tarbida rohkem või vähem kui 1000 euro eest teises riigis.
Kaks korda kõrgem palk mujal ei tähenda seda, et ka tegelikke kaupu-teenuseid saab seal selle eest kaks korda rohkem.
Palga alammäär brutosummas seisuga 1. juuli 2012.
Keskmine palk on 2011. a keskmine, kui pole märgitud teisiti. Täpne suurus pärineb iga riigi statistikaametist, ligikaudne suurus statistikaameti üldisematest andmetest või muust kaudsemast allikast, kui see on piisavalt usaldusväärne.
Kogu riigis kehtivat töötasu alammäära pole kehtestatud (lepitakse kokku majandusharu sees) järgmistes riikides: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, Itaalia, Austria, Šveits.
Riigid, kus kõikidele ametialadele ei kehti sama töötasu alammäär on: Saksamaa (alammäär erineb ametialati ning ka Ida- ja Lääne-Saksamaal), Küpros, Makedoonia (endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (ingl k täiend FYR)).
Saksamaal võib töötasu alammäär hakata kehtima alates aastatest 2015-2017 (8,50 eurot, mis on 7,5tunnise tööpäeva puhul ligi 1400 eurot kuus).
Võrdlusesse on lisatud ka USA, Türgi, Horvaatia, Venemaa ja Ukraina.
Statistiliste meetodite erinevusest, valuutakursist, maksuskeemist ja võrreldava hinnataseme indeksist tulenevad kõikumised selles võrdluses on loodetavasti alla +-5%.
Riik | Brutopalga alammäär 2012 | Kuu keskmine brutopalk 2011 | Kuu keskmine netopalk 2011 | Netopalga ostujõud 2011 |
Bulgaaria | 148 | 361 (aastapalk/12) | ~282 | 553 |
Rumeenia | 157 | ~479 | ~348 | 582 |
Leedu | 232 | 593 | ~449 | 684 |
Läti | 287 | 657 | 467 | 630 |
Eesti | 290 | 839 | 661 | 838 |
Ungari | 323 | 763 | 505 | 786 |
Tšehhi | 312 | 1043 | 789 | 1029 |
Slovakkia | 327 | 855 | 665 | 919 |
Poola | 353 | 825 | ~634 | 1055 |
Türgi | 412 | 891 (2010. a aastapalk/12) | veel teadmata | veel teadmata |
Horvaatia | 374 | 1048 | 731 | 991 |
Portugal | 566 | ~1350 (OECD andmeil; aastapalk/12) | ~1100 | 1257 |
Malta | 680 | ~1387 (nädalapalk*52/12) | ~1126 | 1444 |
Hispaania | 748 | ~2000 | ~1538 | 1579 |
Sloveenia | 763 | ~1525 | ~987 | 1182 |
Kreeka | II poolaastal 684 (I poolel oli 877) | 2295 (2009. a aastapalk/12) | ~1545 | 1625 |
Ameerika Ühendriigid (USA) | 998 | 2876 (aastapalk/12) | ~2258 | 2566 |
Ühendkuningriik (Inglismaa) | 1244 | ~3026 (aprilli 2011 nädalapalk*52/12) | ~2284 | 2246 |
Prantsusmaa | 1426 | ~2857 (OECD andmed) | ~2200 | 1987 |
Belgia | 1472 | 3103 (2010. a) | ~1800 | 1610 |
Madalmaad (Holland) | 1456 | ~2611 (aastapak/12) | ~1729 | 1972 |
Iirimaa | 1462 | ~2992 (nädalapalk*52/12) | ~2364 | 2026 |
Luksemburg | 1801 | 4274 (2010. a aastapalk/12) | ~3083 | 2529 |
Soome | majandusharuti erinev | 3111 | ~2415 | 1929 |
Rootsi | majandusharuti erinev | 3212 | ~2400 | 1878 |
Taani | majandusharuti erinev | 5009 (2010. a) | ~2984 | 2098 |
Norra | majandusharuti erinev | 4844 (aastapalk/12) | ~3452 | 2291 |
Island | majandusharuti erinev | 2905 (erasektoris) | ~1996 | 1759 |
Itaalia | majandusharuti erinev | 2030 (aastapalk/12) | ~1460 | 1416 |
Austria | majandusharuti erinev | 2814 (2010. a aastapalk/12) | ~2140 | 2006 |
Šveits | majandusharuti erinev | 4851 (2010. a mediaan) | ~4315 (mediaan) | 2667 (mediaan) |
Saksamaa | 7,00-13,40 tunnis, sõltub ametialast ning Ida- ja Lääneosast | 3661 (aastapalk/12) | 2197 | 2125 |
Küpros | sõltub ametialast | ~2007 | ~1600 | 1790 |
Makedoonia (FYR) | sõltub ametialast | ~498 | ~339 | 750 |
Venemaa | ~113 | 580 | ~504 ? | ~986 ? |
Ukraina | III kvartalis ~111; muudetakse iga kvartali alguses | 249 | 204 | 544 |
Pange tähele!
Siin on vaadeldud üksnes tüüpilist palka, mitte isiku püsivaid hüvesid kokku. Olenevalt riigist võib palgale lisanduda sotsiaaltoetusi, maksuvabastusi, muid tüüpilisi sissetulekuid, tasuta teenuseid (nt lastehoid, tasuta (kõrg)haridus) jm hüvesid, aga ka kulusid/makse, mis mõjutavad tegelikku elatustaset/toimetulekut. S.h palga vabalt kulutatavat osa (discretionary income), mis jääb järele pärast makse, kulutusi toidule jm põhivajadustele.
Üks (praegu värskeim, 2010. a kohta) taoline võrdlus on avaldatud nt Eurostati lehel
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-SF-12-035/EN/KS-SF-12-035-EN.PDF
1) töötasu alammäär on seisuga juuli 2012.
Kui mõnes riigis (nt Kreeka, Hispaania ja Portugal) makstakse 13-14 miinimumpalka aastas, on Eurostat teisendanud selle 12 kuu peale;
2) kuu keskmine brutopalk on valdavalt otseallikast -- iga riigi statistikaametist. Riigid kasutavad erinevaid arvestusmeetodeid -- nädala, kuu või aastapalk. Siin on kasutatud nii, et kuupalk sisaldaks ka aasta jooksul makstud tulemustasusid/ preemiaid. S.t, et 12 kuupalka annab kokku aasta kogupalga (põhipalk+tulemustasud ja preemiad).
Võrreldavaks tegemiseks on võetud täistööajaga (kõigis riikides pole see 40 tundi nädalas) täisaasta töötanud kõigi tasemete palgatöötajate keskmine palk kõikide majandusharude peale kokku. Mõne riigi statistikaamet on keskmise arvutusest välja jätnud nt kohtunike, parlamendiliikmete või tippjuhtide palga.
Statistikaametid on kasutanud eelkõige 10 ja enama töötajaga ettevõtete palgaandmeid, riigiti on see veidi erinev.
Osa riike avaldab tulemused pika viitajaga, siis on kasutatud varasema aasta infot.
Samuti võivad siin esitatud tulemused mitteoluliselt muutuda, kui statistikaamet teeb hiljem täpsustavaid ümberarvestusi, see on tavapärane käitumine.
Palk on teisendatud eurodesse, valuutakursi muutuse tõttu võib seega varasema aasta palk olla hoolimata üldisest tõusust praegusest kõrgem/sama, kui kurss on oluliselt muutunud. Kohalikus valuutas on nominaalpalk siiski tüüpiliselt tõusnud. Kursist tulenevad erinevused on üldiselt väheolulised;
3) netopalk on saadud kas:
a) valmiskujul statistikaametist -- keskmine väljamakstud netopalk;
või
b) arvutatud maksuskeemi järgi keskmisest brutopalgast netopalga kalkulaatoriga (märgitud ligikaudseks). Nende kahe meetodi tulemuse erinevus on väheoluline.
Netopalga arvutamise alused: üksikule (mitteabielus, elukaaslaseta) lasteta, keskmist palka saavale täisaasta ja täisajaga töötanud töötajale kohaldatava maksumäära järgi, soodustusi/mahaarvamisi arvesse võtmata. Osas riikides on maksumäärad piirkondlikult erinevad, sel juhul on võetud nende keskmine. Pisut mõjutab ka, kas tehakse sissemakseid pensionifondi või mitte;
4) netopalga ostujõud on arvutatud hinnatasemete võrdluse indeksi järgi siin esitatud kuu keskmisest (mõnikord ligikaudsest) netopalgast.
Allikad:
1) töötasu alammäär -- Eurostat
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Minimum_wage_statistics
2) kuu keskmine brutopalk -- iga riigi statistikaamet. Osaliselt ka OECD (ebatäpsem)
http://www.stat.ee/organisatsioonid
http://stats.oecd.org/Index.aspx?QueryId=25148
3) valuutakursid -- Euroopa Keskpank ning Islandi ja Ukraina Keskpank; aasta keskmine kurss (kui pole fikseeritud kurss)
http://sdw.ecb.europa.eu/browse.do?node=2018794
http://www.cb.is/exchange-rate/time-series/
http://www.bank.gov.ua/control/en/curmetal/currency/search?formType=searchPeriodForm&time_step=daily¤cy=196&periodStartTime=01.01.2011&periodEndTime=31.12.2011&outer=table&execute=Search
4) hinnataseme võrdluse indeks -- Eurostat, euro põhjal, EL27=100.
Maailmapank (Ukraina ning Venemaa jaoks), USD põhjal, USA=100, tehtud siin võrreldavaks EL27ga
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tsier010
http://siteresources.worldbank.org/ICPEXT/Resources/ICP_2011.html
5) ostujõu pariteedi (PPP -- Purchasing Power Parity) selgitus eesti keeles
http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/bulletan/bylletaan96/_1/artikkel/index.html?ok=1
6) maailma maade nimed
http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm
Kommentaarid: 0
Lisa kommentaar
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Sait ei kogu ega töötle isikuandmeid. Erandina vaid uudiskirjaga oma algatusel liitumine/loobumine, järgitakse IKÜM-i nõudeid. Kasutatakse vaid Google Analyticsi ja Voo statistika küpsiseid.