Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Euroopa palgad 2014

23.12.15, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Miinimum- ning keskmine palk ja selle tegelik ostujõud


Riikide palgavõrdluses on oluline teada ka palga netosuurust (ehk kui palju „kätte" saab) ning palga ostujõudu kohaliku hinnataseme juures.
See aitab mõista, kas nt 1000eurose brutopalga eest saab ühes riigis tegelikult tarbida rohkem või vähem kui 1000 euro eest teises riigis.
Kaks korda suurem palk muus riigis ei tähenda seda, et ka kaupu-teenuseid saab seal selle eest kaks korda rohkem.

Tabelis esitatud väärtused on eurodes.
Palga alammäär on brutosummas seisuga 1. juuli 2015, kui pole märgitud teisiti.

Kuu keskmine palk on 2014. a keskmine, kui pole märgitud teisiti.
Netopalga ostujõud on arvutatud, kasutades selle riigi hinnataseme indeksit võrdluses EL-i keskmisega (EL28 = 100). Osa (EL-i ja OECD-sse mittekuuluvate) riikide puhul on arvutatud ligikaudne summa, viited on sel juhul artikli lõpus.

Palga täpne suurus pärineb iga riigi statistikaameti veebilehelt, ligikaudne suurus statistikaameti üldisematest andmetest või muust kaudsemast allikast, kui see on piisavalt usaldusväärne.


Kogu riigis kehtivat töötasu alammäära pole kehtestatud (lepitakse kokku majandusharu sees) järgmistes riikides: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, Itaalia, Austria, Šveits. Võimalusel on esitatud mingi näidissumma.
Riigid, kus kõikidele ametialadele ei kehti sama töötasu alammäär on: Saksamaa (alammäär erineb ametialati ning ka Ida- ja Lääne-Saksamaal), Küpros, Makedoonia (endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (ingl k täiend FYR)).
Saksamaal hakkas töötasu alammäär kehtima aastast 2015-2017 (8,50 eurot, mis on 7,5tunnise tööpäeva puhul ligi 1400 eurot kuus).

Võrdlusesse on lisatud ka USA, Jaapan, Türgi, Horvaatia jt. Samuti Eestile lähemad riigid Idast: Venemaa, Ukraina, Valgevene. Lisaks Austraalia, kuhu eestlastele meeldib tööle/elama minna.

Võrdlus pole täiesti täpne, vaid sisaldab statistilist jm põhjendatud viga. Põhjuseks on statistiliste meetodite erinevus, valuutakurss (euroga mitte seotud riikides), maksuskeem, ostujõu indeks (riikide võrreldav hinnatase).
Ligikaudsete väärtuste puhul on nende ees üks ja veel ebatäpsemate ees kaks ligikaudsuse märki.

Riik
Brutopalga
alammäär
01.07.2015
Kuu
keskmine
brutopalk
2014
Kuu
keskmine
netopalk
2014
Netopalga
ostujõud
2014
 EL-i riigid
    
Bulgaaria
194420
~329
~687
Rumeenia
235
581
420
791
Leedu
325
677
527
839
Ungari333810530922
Tšehhi338930~715~1122
Läti
360
765
650
927
Slovakkia380964 ~736~1086
Eesti
390
1005
799
1057
Horvaatia39910427251097
Poola
418957~682~1222
Portugal
5891125
(okt-i palk 2014)
813
(kogu 2014. a)
994
Kreeka
6841534
(OECD, aastapalk/12)
 ~1197
~1402
Malta720???
Hispaania
757 1881~1490 ~1614
Sloveenia
791 1540 10051231
Küpros~870
(mitte aü liikmetele; ühtset alammäära pole)
1892~~1577~~1750
Itaalia
-2097~1500~1458
Austria
~1200
(maj. harudes erinev)
3333
(OECD, aastapalk/12)
1979
(sissetulek, mitte palk)
1871
(sissetulek, mitte palk)
Prantsusmaa
1458
3006
(OECD, aastapalk/12)
~2194~2037
Iirimaa
14622981
(aastapalk/12)
~2386~1951
Soome
-3302~2382~1948
Rootsi
-3452~2665~2122
Saksamaa
1473
(end L-Saksamaa osa)
3527~2170~2138
Belgia
15023261
(2013. a)
2068
(2013. a)
1902
(2013. a)
Madalmaad
15082703
(2013. a aastapalk/12)
~1992
(2013. a aastapalk/12)
~1814
(2013. a)
Ühendkuningriik
1510~3462
(eeldatav)
~~2977~~2450
Taani
-5334
~3322
~2388
Luksemburg
19234734~3268~2714
 Muud Euroopa riigid
    
Albaania
157259
(2013. a)
~224
(2013. a)
~469
(2013. a)
Makedoonia (FYR)
156
(01.01.15)
531
(dets-s 2014)
363
(dets-s 2014)
781
(dets-s 2014)
Bosnia ja Hertsegoviina
179
(2014. a)
661424 819
Serbia
236524380752
Montenegro
288723477859
Türgi
425734
(2010. a !)
??
Island
-
3584~2400~2034
Norra
-5243~3723~2541
Šveits
-5619
(aasta mediaanpalk/12)
~4507
(aasta mediaanpalk/12)
~3027
(aasta mediaan/12)
 Ida-Euroopa riigid
    
Ukraina
52222~179~~363
Valgevene
130
446~~314
(juuli 2015)
~~714
(juuli 2015)
Venemaa
96637~419~~819
 Muud riigid
    
Jaapan
939
2590
~2014
~2006
Kanada
-~2763
(tuletatud nädalapalgast)
~2030
(tuletatud nädalapalgast)
~~1765
(tuletatud nädalapalgast)
Ameerika Ühendriigid
(USA)
1123
~2963
(eeldatav)
~~2253
(osariikides erinev)
~~2423
(osariikides erinev)
Austraalia
~1929
(tuletatud nädalapalgast)
~4502
(tuletatud nädalapalgast)
~~3196
(tuletatud nädalapalgast)
~~2283
(tuletatud nädalapalgast)


Pange tähele!
  Siin on vaadeldud üksnes tüüpilist palka, mitte isiku püsivaid hüvesid kokku. Olenevalt riigist võib palgale lisanduda sotsiaaltoetusi, maksuvabastusi, muid tüüpilisi pidevaid sissetulekuid, tasuta teenuseid (nt lastehoid, tasuta (kõrg)haridus) jm hüvesid, aga ka täiendavaid pidevaid kulusid/makse, mis mõjutavad tegelikku elatustaset/toimetulekut. Palga vabalt kulutatav osa (discretionary income) on see, mis jääb järele pärast makse, kulutusi toidule jm põhivajadustele ning iseloomustab täiendavalt, kui "hea" elu on.

1) töötasu alammäär on seisuga 1. juuli 2015.
Kui mõnes riigis (nt Kreeka, Hispaania ja Portugal) makstakse 13-14 miinimumpalka aastas, on Eurostat teisendanud selle 12 kuu peale;
2) kuu keskmine brutopalk on valdavalt otseallikast -- iga riigi statistikaametist. Riigid kasutavad erinevaid arvestusmeetodeid -- nädala, kuu või aastapalk. Siin on võimalusel andmeid kasutatud nii, et kuupalk sisaldaks ka aasta jooksul makstud ületunnitasu,  tulemustasusid/ preemiaid. S.t, et 12 kuupalka annab kokku aasta kogupalga (põhipalk + tulemustasud ja preemiad). Samas -- kõigis riikides pole kõik need tasuosad sisse arvestatud, mis teebki võrdluse ligikaudseks.
  Võrreldavaks tegemiseks on võetud täistööajaga (kõigis riikides pole see 40 tundi nädalas) täisaasta töötanud kõigi tasemete palgatöötajate keskmine palk kõikide majandusharude peale kokku. Mõne riigi statistikaamet on keskmise arvutusest välja jätnud nt kohtunike, parlamendiliikmete või tippjuhtide palga.
Statistikaametid on kasutanud eelkõige 10 (või 30) ja enama töötajaga ettevõtete palgaandmeid, riigiti on see erinev.
  Osa riike avaldab tulemused pika viitajaga, siis on kasutatud varasema aasta infot.  
  Samuti võivad siin esitatud tulemused mitteoluliselt muutuda, kui statistikaamet teeb hiljem täpsustavaid ümberarvestusi, see on tavapärane käitumine.
  Palk on teisendatud eurodesse, valuutakursi muutuse tõttu võib seega varasema aasta palk eurodes olla hoolimata üldisest tõusust praegusest kõrgem/sama, kui kurss on oluliselt muutunud. Kohalikus valuutas on nominaalpalk siiski tüüpiliselt tõusnud. Kursist tulenevad erinevused on üldiselt väheolulised;
3) netopalk on saadud kas:
  a) valmiskujul statistikaametist -- keskmine väljamakstud netopalk;
või
  b) arvutatud maksuskeemi järgi keskmisest brutopalgast veebist kättesaadava netopalga kalkulaatoriga (märgitud ligikaudseks).
  Netopalga arvutamise alused: üksikule (mitteabielus, elukaaslaseta) lasteta, keskmist palka saavale täisaasta ja täisajaga töötanud töötajale kohaldatava maksumäära järgi, soodustusi/mahaarvamisi arvesse võtmata. Osas riikides on maksumäärad piirkondlikult erinevad, sel juhul on võetud nende keskmine või tüüpiline väärtus. Pisut mõjutab ka, kas tehakse sissemakseid pensionifondi või mitte;
4) netopalga ostujõud on arvutatud hinnatasemete võrdluse indeksi järgi siin esitatud kuu keskmisest (mõnikord ligikaudsest) netopalgast;
5) näiteks Jaapanis on viimasel 15 aastal keskmine palk pidevalt pisut langenud. Kuid põhjuseks on olnud tarbijahinnaindeksi langus ehk deflatsioon -- igal järgmisel aastal saabki sama suure palga eest rohkem kaupu-teenuseid (või väiksema palga eest endiselt sama palju kaupu).



Allikad:
1) töötasu alammäär -- Eurostat
http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Minimum_wage_statistics/et#Erinevused_riiklikes_miinimumpalkadesT%C3%B6%C3%B6tasu%20alamm%C3%A4%C3%A4r,%20%E2%82%AC,%201.%20juuli2015
2) kuu keskmine brutopalk -- iga riigi statistikaamet. Osaliselt ka OECD (ebatäpsem)
http://www.stat.ee/organisatsioonid
https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=AV_AN_WAGE
3) valuutakursid -- iga riigi keskpank, Euroopa Keskpank; aasta keskmine kurss (kui pole eurosse fikseeritud kurss)
http://www.bis.org/cbanks.htm
http://sdw.ecb.europa.eu/browse.do?node=2018794
4) hinnataseme võrdluse indeks -- Eurostat, euro põhjal, EL28=100.
https://www.stat.ee/65082
Comparative price levels (tec00120): http://ec.europa.eu/eurostat/web/purchasing-power-parities/data/main-tables
OECD, kasutatud USA põhjal Austraalia ja Kanada ostujõu leidmiseks eurosse (EL28): http://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=PPPGDP
OECD igakuine võrdlus riigid omavahel: http://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=CPL
Maailmapank: http://data.worldbank.org/indicator/PA.NUS.PRVT.PP
5) maailma maade nimed
http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm
6) Eesti statistikaameti, Maksu- ja Tolliameti ning Eurostati (Euroopa Komisjoni statistikaameti) keskmise palga ja keskmise väljamakse arvutamise meetodi erinevus. https://statistikaamet.wordpress.com/2017/02/16/palgastatistika-erinevustest-puust-ja-punaselt/




Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy