Tark ja palk – palgakonsultatsioonid
Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale
Eesti keskmine palk, miinimumpalk, maksuvaba osa 2020; lisaks 1965-2020
27.11.19, Urmas Orula, Kommentaarid: 11Aastad 1965-2020
Alates 2011. a eurodes, varasemad aastad kroonides või rublades, brutosummas.
Keskmises kuu brutopalgas kajastub ka mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook, tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm). Täpsem sisu on Statistikaameti selgituste veebilehel.
Kommentaar: loonustasu osa on keskmiselt väga väike, umb 1%.
Tulumaksuvaba aastasumma on jagatud 12ga, et saada kuusummat. Aasta tuludeklaratsioonis võivad isikust sõltuvalt lisanduda muud maksuvabastused.
Töötasu alammäär -- igapäevases keeles kasutatakse ka mitteametlikke väljendeid
„alampalk", „miinimumpalk", „minimaalpalk", „palga alammäär".
2002. a seati eesmärgiks, et töötasu alammäär on 2008. aastaks keskmisest palgast 41% (vt nt ÄP 30.08.2001 valitsuse, EAKL-i ja ETKL-i kokkulepet). Selleni veel jõutud pole, kuigi üsna lähedale on jõutud alates 2017. aastast.
Keskmise palga suuruse prognoosi saab vaadata (ja seega tuletada ka palga alammäära ligikaudset suurust) rahandusministeeriumi majandusprognoosist.
| Rahaühikuks on Euroopa ühisraha euro (Eestis sularahana käibel al 2011. a)** | |||||
| Aasta | Keskmine kuu töötasu, bruto | Kuu töötasu alammäär, bruto | Tunni- tasu alammäär, bruto | Tulu- maksuvaba miinimum kuus | Töötus-kindlustus- makse määr tööandja/ töötaja |
2022 | 1493 (suvine maj prognoos 2020) | ? | ? | ? | 0,8% / 1,6% |
| 2021 | 1428 (suvine maj prognoos 2020) | 584 | 3,48 | 500 | 0,8% / 1,6% |
| 2020 | 1448 | 584 | 3,48 | 500 | 0,8% / 1,6% |
2019 | 1407 | 540 | 500 | 0,8% / 1,6% | |
| 2018 | 1310 | 500 | 2,97 | 500 € kui brutopalk on kuni 1200 €. Suurema palga puhul valemi järgi, 0 € ... 499 € (kui brutopalk on 2100 € või suurem, siis 0 €) | 0,8% / 1,6% |
| 2017 | 1221 | 470 | 2,78 | 180 | 0,8% / 1,6% |
| 2016 | 1146 | 430 | 2,54 | 170 | 0,8% / 1,6% |
| 2015 | 1065 | 390 | 2,34 | 154 | 0,8% / 1,6% |
| 2014 | 1005 | 355 | 2,13 | 144 | 1% / 2% |
| 2013 | 949 | 320 | 1,90 | 144 | 1% / 2% |
| 2012 | 887 | 290 | 1,80 | 144 | 1,4% / 2,8% |
2011 | 839 € ** (13 128 kr) | 278,02 € (4350,07 kr) | 1,73 € (27,07 kr) | 144 € (2253,11 kr) | 1,4% / 2,8% |
Rahaühikuks on Eesti kroon (võeti käibele 1992. a)* | |||||
Aasta | Keskmine kuu töötasu, bruto | Kuu töötasu alammäär, bruto | Tunni- tasu alammäär, bruto | Tulu- maksuvaba miinimum kuus | Töötus-kindlustus- makse määr tööandja/ töötaja |
| 2010 | 12 397 kr | 4350 kr | 27,00 kr | 2250 kr | 1,4% / 2,8% |
| 2009 | 12 264 | 4350 | 27,00 | 2250 | 1. augustist 1,4% / 2,8% 1. juunist 1% / 2%; 1. jaanuarist 0,3% / 0,6% |
| 2008 | 12 912 | 4350 | 27,00 | 2250 | 0,3% / 0,6% |
| 2007 | 11 336 | 3600 | 21,50 | 2000 | 0,3% / 0,6% |
| 2006 | 9407 | 3000 | 17,80 | 2000 | 0,3% / 0,6% |
| 2005 | 8073 | 2690 | 15,90 | 1700 | 0,5% / 1,0% |
| 2004 | 7287 | 2480 | 14,60 | 1400 | 0,5% / 1,0% |
| 2003 | 6723 | 2160 | 12,90 | 1000 | 0,5% / 1,0% |
| 2002 | 6149 | 1850 | 10,95 | 1000 | 0,5% / 1,0% |
| 2001 | 5510 | 1600 | 9,40 | 1000 | - |
| 2000 | 4907 | 1400 | 8,25 | 800 | - |
| 1999 | 4440 | 1250 | 7,35 | 500 | - |
| 1998 | 4125 | 1100 | 6,50 | 500 | - |
| 1997 | 3573 | 845 | 5 | 500 | - |
| 1996 | 2985 | 680 (arvestuslik, sest kehtestati vaid vähim tunnipalk) | 4 | 500 | - |
| 1995 | 2375 | 450 (arvestuslik, sest kehtestati vaid vähim tunnipalk) | 2,65 | 300 | - |
| 1994 | 1734 | al 01.09 oli 450 (arvestuslik, sest kehtestati vaid vähim tunnipalk) | al 01.09 2,65 | 300 | - |
| 1993 | 1066 | 300 | - | al 01.12 oli 290, al 01.09 oli 270, al 01.06 oli 250, al 01.01 oli 200 | - |
| 1992 | 549 kr* | 01.10 oli 300 kr, 01.07 oli 200 kr (01.03 oli 1000 rubla, 01.02 oli 600 rubla, 01.01 oli 410 rubla) | - | al 01.12 oli 180 kr, al 01.10 oli 150 kr, al 01.07 oli 120 kr | - |
Rahaühikuks on Nõukogude Liidu rubla (uus kurss kehtestati 1961. a rahareformiga (eelmine rubla reform oli 1947. a)) | |||||
| Aasta | Keskmine kuu töötasu, bruto | Kuu töötasu alammäär, bruto | Tunni- tasu alammäär, bruto | Tulu- maksuvaba miinimum kuus | Töötus-kindlustus- makse määr tööandja/ töötaja |
| 1991 | 711 rubla ? | 01.07 oli 200 rubla, 01.01 oli 135 rubla | - | 200 rubla ? | - |
| 1990 | ? | 100 rubla | - | 100 rubla | - |
| 1977 | ? | 70 rubla | - | 70 rubla ? | - |
| 1968 | ? | 60 rubla | - | ? | - |
| 1965 | ? | 50 rubla | - | ? | - |
**1999. aastast sai EL-is (Eestist sai EL-i liige 2004. a 1. mail) teha eurodes vaid elektroonilisi arveldusi, siis fikseeriti krooni kursiks 15,64664 krooni ühe euro eest. 1. jaanuaril 2002 fikseeriti krooni kurss uuesti, sest euro võeti enamikus EL-i riikides ka sularahana kasutusele. 1 euro täpsustatud kursiks sai 15,6466 krooni (kurss muutus vaid 0,00004 krooni võrra).
Allikad: Eesti Statistikaameti veebisait. Töötukassa. Riigi Teataja: tulumaksuseadus, töötasu/palga alammäära kehtestamine, töötuskindlustusmakse määrad. Majandusministeeriumi majandusprognoosid.
http://www.stat.ee/
https://www.riigiteataja.ee/akt/125102012029&leiaKehtiv#para23
http://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/tootuskindlustusmakse
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid
Miinimumpalk aastail 1965-1992 rublades: VV määrus 10.06.1992 nr 172, veebiaadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/23410
Kommentaarid: 11
16.11.15
Küsimusi saab esitada siin kommentaariumis. Vastust võib paluda ka oma e-aadressile.
24.05.16
Mis on miinimum töötasu 15 aastasele (tunnitasu) ja mis on maksimum tunnid mis ta töötada tohib? Tänud!
08.06.16
15aastasel isikul on töötasu alammäär sama, mis ka täiskasvanul. See on 2016. a 2,54 eurot tunnis bruto. http://tarkjapalk.ee/palgastatistika/keskmine-ja-min-palk Kuna alaealine täisajaga ei tööta, siis kuu töötasu alammäära ei saa arvutada. Tööaeg on koolikohustuslikul 15aastasel 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning kui ei ole koolikohustuslik, siis 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töölepingu seaduses § 8 lõikes 2 on alaealise kohta sätestatud, et "Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest." Alaealise tööaeg on sätestatud § 43-s https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829?leiaKehtiv#para43 Lisaks saab lugeda ka siit http://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/noored-ja-alaealised-tootajad/toosuhted/alaealise-tooaeg
02.01.17
Individuaalseid küsimusi, mis teistele huvi ei paku või on delikaatsed, saab esitada ka otse e-kirjaga: urmas.orula@tarkjapalk.ee
07.01.17
Milline on neto tunnitasu? Neto tunnitasu ei saagi otseselt arvutada. Ligikaudu saab seda teada nii, kui teame, et aasta töötundide arv 2017. a on üldjuhul 2026 tundi ja kuu keskmine töötundide arv on 2026 / 12 = 168,83 tundi, siis on kuu töötasu 168,83 * 2,78 = 469,35 eurot ehk kuu töötasu alammäär tabelis ongi sisuliselt sama e 470 eurot bruto. Nüüd saame kuu brutopalgast 470 € arvutada netopalga, mis tüüptingimuste puhul on 398,46. See tuleb nüüd jagada tagasi 168,83ga ning saame, et neto tunnitasu oleks täistööaja ja normaalkoormus puhul aasta keskmise neto tunnitasuna 2,36 eurot. Igal kuul on see tegelikult pisut erinev.
08.02.18
Küsiks kui minul on lepingus kirjas et tunnitasu on3.30 neto siis väljateenitud on muidu rohkem siis kas minu palgale peaks ka lisanduma veidi raha juurde v ei juba on kindel tunnipalk
10.02.18
Lp Eret! Ma arvan, et lepingus on teil tunnitasu märgitud brutosummas, millest arvutatakse maksud maha. Töölepingu seadus eeldab, et töötaja töötasu lepitakse kokku brutosummas. Kui teil on mingi erandjuhtumina/veana kirjutatud töölepingusse neto tunnitasu, siis teoreetiliselt ei pea tööandja seda nüüd 2018. a uue maksumuudatuse järel muutma, sest Teil ongi juba maksude järgne ehk netopalk ning aasta tulude arvestus toimub tuludeklaratsiooni järgi järgmise kalendriaasta alguses. Soovitan aga, kui teil on töölepingus tõesti kirjas neto tunnitasu, paluda tööandjal muuta lepingut ja märkida sinna bruto tunnitasu (mis peaks olema vähemalt 4 eurot). Aastal 2018 jõustunud maksumuudatuse mõte on, et peaksite saama igal kuul neto 64 eurot rohkem kätte. Soovitan küsida abi ka Tööinspektsioonist, et selline Teie jaoks ebaõiglane olukord lahendada. Tööinspektsiooni jurist aitab tasuta, vaadake veebilehe http://ti.ee/est/avaleht/ allosas kontakttelefoni 640 6000.
19.03.18
Selline küsimus, et kui pakutakse töökohta koormusega 100-120h kuus. Millist palgasoovi ma võiksin küsida?
05.04.18
Lp Egne! Kui nn tavakoormus on kuus 168 tundi, siis 100 tundi sellest on ~60% ja 120 tundi on ~70%. Üksnes aritmeetiliselt lähenedes võiksi siis küsida, juhul kui täistööaja palk on nt 800 eurot bruto 100 tunni puhul vastavalt 480 eurot bruto või 120 tunni puhul 560 eurot bruto. Kuid kui teie aeg on ka selle osalise koormuse puhul siiski suurel määral hõivatud, võite ka veidi rohkem küsida. Vastavalt nt 520 eurot bruto või 600 eurot bruto. See oleks siis vastavalt 65% ja 75%.
10.02.20
TereOlen vähe segaduses,st-pole 100 protsenti kindle,ei selles ega selles. Kpsimus selline,et kui firma maksab palka ruutmeetri hinna järgi,et kui palju teed ruute,niipalju ka saad palka. Näit ruutmeetri hinnaks 15 eur ruut. Kuidas kül see õige ruutmeetri hind siin paika panna,kogemustega mehed teevad ruute rohkem kuus kui tunde.kuus on no nii 160 töötundi,kui spetsjalistile maksta 8 eur ruut,siis arvestades mahuga 250 ruutu kuus,oleks palgaks 2000 euri ja kui see jagada 160 tuleb 12.5 euri tunniks.Aga kui võtta aluseks 160 tundi kuus,siis peaks olema ka 160 ruutu kuus +-et saada summaks 2000 euri,peaks ruudu hinne olema 13 euri ruut.mis moodi on õigem neid asju arvestama,nii töölise kui ka firma kohapealt? Tänan igaljuhul.
13.02.20
Lp Marek Teie mõttekäik on õige. Selliste tööde puhul saab tööandja ise vabalt otsustada ja töötajaga kokku leppida. Võimalusel paneb tööandja enda jaoks esmalt paika mingi normi ehk keskmise tulemuse. Näiteks, et sellise pinna plaatimisel/värvimisel on jõukohane keskmine norm 1 ruutmeeter tunnis ja mingi teistsuguse pinna puhul 1,2 ruutmeetrit tunnis. Siis pannakse selline töötunni keskmine hind, et kui keskmise pingutusega suudab plaatija/värvija teha kuus 160 tunniga mõistliku koguse ruutmeetreid, saaks ta mõistlikku kuutasu. Või arvutatakse tagurpidi, et keskmiselt kui mitu tundi ruutmeetri plaatimiseks/värvimiseks kulub ja kehtestatakse ruutmeetri hind. See, kes suudab normist ehk keskmisest rohkem plaatida/värvida, teenib eeldatud keskmisest tasust rohkem ja vastupidi. Tööandjale on enamasti kasulikum maksta tulemuse, mitte aja eest -- seega maksta ruutmeetri eest, mitte tunni eest. Kuid kokku võib leppida mõlemat moodi, kas tunni või ruutmeetri tasu.
Lisa kommentaar
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Sait ei kogu ega töötle isikuandmeid. Erandina vaid uudiskirjaga oma algatusel liitumine/loobumine, järgitakse IKÜM-i nõudeid. Kasutatakse vaid Google Analyticsi ja Voo statistika küpsiseid.