Tark ja palk – palgakonsultatsioonid
Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale
Palgaprognoos -- millal kui täpne see on
30.10.16, Urmas Orula, Kommentaarid: 0Rahandusministeeriumi palgaprognooside ülevaade
Ettevõtjad koostavad tulevikuks tegevusplaane, kasutades otsustamiseks prognoose. Prognoos on ennustus, mis põhineb mingitel kindlatel andmetel või eeldustel. Prognoos võib olla ettevõtte enda andmetele toetuv (mikrotasand), kuid võtta arvesse ka makrotasandi (Eesti riigi, EL-i) prognoose.
Järgnevalt on vaadatud, kui täpsed on olnud rahandusministeeriumi palgaprognoosid. Täpsemalt -- keskmise brutopalga nominaalväärtuse prognoosid.
Rahandusministeerium koostab iga aasta kevadel ja sügisel majandusprognoosi. Selles sisaldub ka inflatsiooni ehk tarbijahinnaindeksi (THI), keskmise palga nominaalväärtuse ja keskmise palga reaalväärtuse muutumise prognoos. Palga reaalväärtuse muutus sisuliselt = muutuse nominaalväärtus - tarbijahinnaindeksi muutus (nt palga nominaalkasv 6% - THI 4% = reaalkasv 2%).
Avalikult kättesaadavad olid kirjutamise ajal majandusprognoosid aastatest 2010-2016. Majanduslanguse aegseid (2008. a lõpp-2009. a) prognoose enam avalikult käepärast polnud, kuid ajalugu teades võib öelda, et tollal oli suurte muutuste tõttu prognoosimine raskem.
Viidatud prognooside teabe põhjal saab võrrelda nii sama aasta kui ka järgneva 4 aasta kohta tehtud ennustusi (4 aastat on Eestis riigieelarve täpsemalt ettevaatav periood). Võetud on iga aasta viimase ehk suvise prognoosi andmed ja võrreldud järgnevate aastate tegeliku palgamuutusega. Seega sai võrrelda palgamuutusi 2010. kuni 2015. aastani.
TABEL
Nominaalpalga prognoosi erinevus, protsendi võrra
(Vastava aasta tegeliku palgamuutuse miinus prognoosi tegemise aasta suvise prognoosi arvväärtus)
Tabelist on näha, et näiteks 2010. aasta suvel ennustati 2011. aasta palgakasvu palju väiksemaks (prognoos oli 2,6%) kui palk tegelikult kasvas (5,9%). Seega eksiti prognoosimisel palju, 3,3% võrra.
Kuid näiteks aastal 2014 ennustati 2015. a palgamuutust sisuliselt täpselt, prognoos erines vaid 0,1% võrra (kasvuks prognoositi 6,1%, tegelikult tõusis palk 6,0%).
On lihtne järeldada, et kui majanduses on rohkem tasakaalutust, nagu näiteks majanduslanguse/kiire majanduskasvu ajal, siis on ka prognoosid ebatäpsemad ja vastupidi. Siinse näite põhjal saab väita, et kui majandusolukord on püsiv (ehk prognoosi eeldused on paremini paigas) ja ka palgamuutus on stabiilselt 5-6% suurusjärgus, siis on suutnud rahandusministeerium ennustada palgamuutust väga täpselt. Vaadates prognoose, mis on tehtud aastatel 2011-2014 tulevikku aastate 2014 ja 2015 kohta, erineb prognoos tegelikkusest vaid suurusjärgus kuni 0,5% võrra.
Sellise täpsusega teave on heade otsuste aluseks.
Järgnevalt on vaadatud, kui täpsed on olnud rahandusministeeriumi palgaprognoosid. Täpsemalt -- keskmise brutopalga nominaalväärtuse prognoosid.
Rahandusministeerium koostab iga aasta kevadel ja sügisel majandusprognoosi. Selles sisaldub ka inflatsiooni ehk tarbijahinnaindeksi (THI), keskmise palga nominaalväärtuse ja keskmise palga reaalväärtuse muutumise prognoos. Palga reaalväärtuse muutus sisuliselt = muutuse nominaalväärtus - tarbijahinnaindeksi muutus (nt palga nominaalkasv 6% - THI 4% = reaalkasv 2%).
Avalikult kättesaadavad olid kirjutamise ajal majandusprognoosid aastatest 2010-2016. Majanduslanguse aegseid (2008. a lõpp-2009. a) prognoose enam avalikult käepärast polnud, kuid ajalugu teades võib öelda, et tollal oli suurte muutuste tõttu prognoosimine raskem.
Viidatud prognooside teabe põhjal saab võrrelda nii sama aasta kui ka järgneva 4 aasta kohta tehtud ennustusi (4 aastat on Eestis riigieelarve täpsemalt ettevaatav periood). Võetud on iga aasta viimase ehk suvise prognoosi andmed ja võrreldud järgnevate aastate tegeliku palgamuutusega. Seega sai võrrelda palgamuutusi 2010. kuni 2015. aastani.
TABEL
Nominaalpalga prognoosi erinevus, protsendi võrra
(Vastava aasta tegeliku palgamuutuse miinus prognoosi tegemise aasta suvise prognoosi arvväärtus)
| Aasta | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 |
| Tegelik keskmise palga muutus, % | 5,9 | 5,7 | 7,0 | 5,9 | 6,0 |
| Erinevus (= tegelik - prognoos), % võrra | |||||
| 2010 suvine | 3,3 | 2,1 | 2,7 | 1,7 | |
| 2011 suvine | 0,7 | 1,8 | 0,6 | 0,5 | |
| 2012 suvine | 1,5 | 0,1 | 0,0 | ||
| 2013 suvine | -0,3 | -0,3 | |||
| 2014 suvine | -0,1 |
Tabelist on näha, et näiteks 2010. aasta suvel ennustati 2011. aasta palgakasvu palju väiksemaks (prognoos oli 2,6%) kui palk tegelikult kasvas (5,9%). Seega eksiti prognoosimisel palju, 3,3% võrra.
Kuid näiteks aastal 2014 ennustati 2015. a palgamuutust sisuliselt täpselt, prognoos erines vaid 0,1% võrra (kasvuks prognoositi 6,1%, tegelikult tõusis palk 6,0%).
On lihtne järeldada, et kui majanduses on rohkem tasakaalutust, nagu näiteks majanduslanguse/kiire majanduskasvu ajal, siis on ka prognoosid ebatäpsemad ja vastupidi. Siinse näite põhjal saab väita, et kui majandusolukord on püsiv (ehk prognoosi eeldused on paremini paigas) ja ka palgamuutus on stabiilselt 5-6% suurusjärgus, siis on suutnud rahandusministeerium ennustada palgamuutust väga täpselt. Vaadates prognoose, mis on tehtud aastatel 2011-2014 tulevikku aastate 2014 ja 2015 kohta, erineb prognoos tegelikkusest vaid suurusjärgus kuni 0,5% võrra.
Sellise täpsusega teave on heade otsuste aluseks.
Kommentaarid: 0
Lisa kommentaar
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.