Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

Prognoos aastaks 2011, koostatud jaanuaris, täiendatud 11.04.11

• tööga hõivatud (15-74 a) -- 570-583 300 inimest
• töötuse määr 13,5 -- 15,4%
  
• registreeritud töötuid aastal 2010 -- IV kvartalis keskm. 73 048;
  I kv 2011 keskm. 72 091 inimest
  
• Eesti keskmise kuu brutopalga prognoos 2011 -- 819 eurot (12 815 kr)
• Eesti keskmise brutokuupalga tõus võrreldes 2010. aastaga 2,6 -- 3,5%
• tarbijahinnaindeksi kasv 3,3-4,5%.
  [Seega reaalpalk võib langeda 1% võrra]
  

Allikad: Eesti Panga majandusprognoos 2010-2012 (sisendinfona kasutatud andmeid seisuga 17.09.10), Rahandusministeeriumi 2011. aasta kevadine majandusprognoos 11.04.11. Töötukassa, statistikaameti, rahandusministeeriumi veebileht.

http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/ylevaade/_2010_02/_3_210.pdf?ok=1
http://www.fin.ee/?id=263



Tööturg. Uuendatud 14.02.11

2010	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal
15-74-aastased kokku, tuhat	1 034,8	1 034,8	1 034,8	1 034,8
Mitteaktiivsed, tuhat	344,3	348,2	350,7	348,6
Tööjõud, tuhat	690,4	686,6	684,1	686,2
s.h hõivatud, tuhat	553,6	558,8	578,2	592,9
s.h töötud, tuhat	136,9	127,7	105,9	93,2
Tööjõus osalemise määr, %	66,7	66,4	66,1	66,3
Tööhõive määr, %	53,5	54,0	55,9	57,3
Töötuse määr, %	19,8	18,6	15,5	13,6

15-74aastaste arv vähenes aastatel 1997-2005 suurusjärgus 3000-4000 inimese võrra. Aastatel 2006-2010 suurusjärgus 6000-7000 inimese võrra.


Kommentaar, tarkjapalk.ee: kõrgkoolides õppivate inimeste arv oli 2009/2010 õppeaastal 10.11.10 seisuga 69 113 inimest.
Riiklikku pensioni saavate inimeste arv 2010. a oli 395 749
(s.h vanaduspensioni saajaid 296 199).
Nii üliõpilastest kui ka pensionisaajatest osa töötab ehk kuulub tööjõu mõiste alla. Pensionäridest töötab Harri Taliga (EAKL) väitel, olenevalt aastast, 107-135 000 inimest;
Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas 2010. a mingi koormusega 126 500 inimest.
Allikad: sotsiaalkindlustusameti ning haridus- ja teadusministeeriumi veebileht.
http://www.ensib.ee/statistika-ja-aruanded-3/
http://www.ensib.ee/alamleht/
http://www.hm.ee/index.php?048055



MÕISTED.

Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud — isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik — isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Tööealine rahvastik — rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).

(Tööga) hõivatu — isik, kes uuritaval perioodil

- töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- ajutiselt ei töötanud.

Tööhõive määr — hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) — tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötu — isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

- on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);

- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;

- otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr — töötute osatähtsus tööjõus.

Allikas: statistikaameti veebileht.