Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

Prognoos aastaks 2015

• tööga hõivatud (15-74 a) -- 622 100 inimest (sisuliselt sama kui 2014. a)
  
• töötuse määr 7,3-7,9%
• tööjõu ühikukulu kasv 5-6%
• tööjõu tootlikkuse kasv 2,5%
  

• Eesti keskmise brutokuupalga prognoos 2015 -- 1066 eurot
• Eesti keskmise brutokuupalga tõus võrreldes 2014. aastaga 4,2-6,1%
• Tarbijahinnaindeksi kasv 0,3-1,9%
  [reaalpalga kasv (= palgakasv- tarbijahinnaindeksi kasv) 2,3-5,8%]
  

Taustinfo, faktid

• palga alammäära suurus on 390 eurot, bruto (~331 eurot, neto), kasv 9,9%.
• (Keskmine palk 2014-2015: vt veebiviit sissekande lõpus)
• keskmine vanaduspension (al. 01.04.15) on 374 eurot (44aastase staaži puhul), bruto=neto, sest tulumaks rakendub pensionidele alles summalt üle 374 euro).
  2014. a oli keskmine vanaduspension 354 eurot (44aastase staaži puhul). 2013. a oli kõigi vanaduspensionäride keskmine pension 327,4 eurot (s.h 334,42 eurot 44aastase staaži puhul).
  
• suhtelise vaesuse piir oli Eestis 2013. aastal 358 eurot, neto (võrdle nt palga alammääraga, neto!)
• 2010. a oli Eesti tööjõu tootlikkuselt 69% tasemel, võrreldes EL-i 27 riigi keskmisega. Valitsuse eesmärk on jõuda 2015. a 73%-ni ja 2020. aastaks 80%ni.
  2013. a oli Eestis tootlikkus töötaja kohta 71% EL-i 28 riigi keskmisest (kogumik „Eesti säästva arengu näitajad", märts 2015). 
  

Allikad: Eesti Pank: rahapoliitika ja majandus 2/2014, majandusprognoos 2013-2016 (sisendinfona kasutatud andmeid seisuga 14.11.14); Fontese palgauuring 2014; Swedbanki majandusülevaade jaanuar 2015. Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos 01.09.14. Rahandusministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, Riigi Teataja veebileht, statistikaameti statistikablogi. majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuprognoosid. Vabariigi Valitsuse kinnitatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020", riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21).

http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/rahapoliitika-ja-majandus, http://www.fin.ee/majandusprognoosid, http://www.ensib.ee/alamleht/, https://www.riigiteataja.ee/akt/103122013004 [palga alammäär], https://statistikaamet.wordpress.com/tag/suhteline-vaesus/, http://www.sm.ee/et/uudised/jargmisest-aastast-tousevad-lastetoetused-ja-pension-ning-luuakse-taiendavad, https://www.mkm.ee/et/analuusid-ja-uuringud, https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020,
http://www.stat.ee/151234 [säästva arengu näitajad].

2014	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	aasta tervi- kuna	muutus 2013- 2014
15-74-aastased kokku, tuhat	991,3	991,3	991,3	991,3	991,3	-0,9%
Mitteaktiivsed, tuhat	323,9	314,1	306,4	318,3	316,9	-1,1%
Tööjõud, tuhat	662,4	677,2	685,0	673,0	674,4	-0,8%
s.h hõivatud, tuhat	605,8	629,5	633,7	630,3	624,8	0,6%
s.h töötud, tuhat	56,6	47,7	51,3	42,7	49,6	-15,5%
Tööjõus osalemise määr, %	66,8	68,3	69,1	67,9	68,0	sama
Tööhõive määr, %	61,1	63,5	63,9	63,6	63,0	+0,9% võrra
Töötuse määr, %	8,5	7,0	7,5	6,3	7,4	-1,2% võrra

Allikas: statistikaamet: http://www.stat.ee/37191 (tabel TT461 ja TT330)


15-74aastaste arv vähenes aastatel 1997-2005 suurusjärgus 3000-4000 inimese võrra aastas. Aastatel 2006-2010 suurusjärgus 6000-7000 inimese võrra aastas. Aastatel 2011-2014 suurusjärgus 8000-10 000 inimese võrra aastas.


Kommentaar, tarkjapalk.ee: kõrgkoolides õppivate inimeste arv oli 2014/2015 õppeaastal 54 454 inimest.Riiklikku pensioni saavate inimeste arv oli 01.01.14 seisuga 411 146 (s.h vanaduspensioni saajaid 300 047). Nii üliõpilastest (umbes 60% kuni 25aastastest, kes ei ela vanematega koos) kui ka pensionisaajatest osa töötab ehk kuulub tööjõu mõiste alla.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas 2011. a mingi koormusega 128 124 pensionäri (üle 30% pensionäridest), s.h nii vanadus-, töövõimetus- kui ka muu pensionäri. Kuid osa neist [~40%] vaid hooajaliselt.

Allikad: sotsiaalkindlustusameti veebileht ning haridus- ja teadusministeeriumi hallatav haridusstatistika andmebaasi veebileht "HaridusSilm".
http://www.ensib.ee/statistika-ja-aruanded-3/
http://www.haridussilm.ee/
http://www.eurostudent.eu/download_files/documents/EVSynopsisofIndicators.pdf


MÕISTED.

Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud — isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik — isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Tööealine rahvastik — rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).

(Tööga) hõivatu — isik, kes uuritaval perioodil

- töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- ajutiselt ei töötanud.

Tööhõive määr — hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) — tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötu — isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

- on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);

- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;

- otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr — töötute osatähtsus tööjõus.

Allikas -- statistikaamet: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/TT_047.htm


Loe lisaks nt: Keskmine palk maakonniti 2014-2015