Tark ja palk – palgakonsultatsioonid
Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale
Eesti tööjõuturg -- üldine prognoos 2015. aastaks
31.01.15, Urmas Orula, Kommentaarid: 0- tööga hõivatud (15-74 a) -- 622 100 inimest (sisuliselt sama kui 2014. a)
- töötuse määr 7,3-7,9%
- tööjõu ühikukulu kasv 5-6%
- tööjõu tootlikkuse kasv 2,5%
- Eesti keskmise brutokuupalga prognoos 2015 -- 1066 eurot
- Eesti keskmise brutokuupalga tõus võrreldes 2014. aastaga 4,2-6,1%
- Tarbijahinnaindeksi kasv 0,3-1,9%
[reaalpalga kasv (= palgakasv- tarbijahinnaindeksi kasv) 2,3-5,8%]
Taustinfo, faktid
- palga alammäära suurus on 390 eurot, bruto (~331 eurot, neto), kasv 9,9%.
- (Keskmine palk 2014-2015: vt veebiviit sissekande lõpus)
- keskmine vanaduspension (al. 01.04.15) on 374 eurot (44aastase staaži puhul), bruto=neto, sest tulumaks rakendub pensionidele alles summalt üle 374 euro).
2014. a oli keskmine vanaduspension 354 eurot (44aastase staaži puhul). 2013. a oli kõigi vanaduspensionäride keskmine pension 327,4 eurot (s.h 334,42 eurot 44aastase staaži puhul). - suhtelise vaesuse piir oli Eestis 2013. aastal 358 eurot, neto (võrdle nt palga alammääraga, neto!)
- 2010. a oli Eesti tööjõu tootlikkuselt 69% tasemel, võrreldes EL-i 27 riigi keskmisega. Valitsuse eesmärk on jõuda 2015. a 73%-ni ja 2020. aastaks 80%ni.
2013. a oli Eestis tootlikkus töötaja kohta 71% EL-i 28 riigi keskmisest (kogumik „Eesti säästva arengu näitajad", märts 2015).
Allikad: Eesti Pank: rahapoliitika ja majandus 2/2014, majandusprognoos 2013-2016 (sisendinfona kasutatud andmeid seisuga 14.11.14); Fontese palgauuring 2014; Swedbanki majandusülevaade jaanuar 2015. Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos 01.09.14. Rahandusministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, Riigi Teataja veebileht, statistikaameti statistikablogi. majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuprognoosid. Vabariigi Valitsuse kinnitatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020", riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21).
http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/rahapoliitika-ja-majandus, http://www.fin.ee/majandusprognoosid, http://www.ensib.ee/alamleht/, https://www.riigiteataja.ee/akt/103122013004 [palga alammäär], https://statistikaamet.wordpress.com/tag/suhteline-vaesus/, http://www.sm.ee/et/uudised/jargmisest-aastast-tousevad-lastetoetused-ja-pension-ning-luuakse-taiendavad, https://www.mkm.ee/et/analuusid-ja-uuringud, https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020,
http://www.stat.ee/151234 [säästva arengu näitajad].
2014 | I kvartal | II kvartal | III kvartal | IV kvartal | aasta tervi- kuna | muutus 2013- 2014 |
15-74-aastased kokku, tuhat | 991,3 | 991,3 | 991,3 | 991,3 | 991,3 | -0,9% |
Mitteaktiivsed, tuhat | 323,9 | 314,1 | 306,4 | 318,3 | 316,9 | -1,1% |
Tööjõud, tuhat | 662,4 | 677,2 | 685,0 | 673,0 | 674,4 | -0,8% |
s.h hõivatud, tuhat | 605,8 | 629,5 | 633,7 | 630,3 | 624,8 | 0,6% |
s.h töötud, tuhat | 56,6 | 47,7 | 51,3 | 42,7 | 49,6 | -15,5% |
Tööjõus osalemise määr, % | 66,8 | 68,3 | 69,1 | 67,9 | 68,0 | sama |
Tööhõive määr, % | 61,1 | 63,5 | 63,9 | 63,6 | 63,0 | +0,9% võrra |
Töötuse määr, % | 8,5 | 7,0 | 7,5 | 6,3 | 7,4 | -1,2% võrra |
15-74aastaste arv vähenes aastatel 1997-2005 suurusjärgus 3000-4000 inimese võrra aastas. Aastatel 2006-2010 suurusjärgus 6000-7000 inimese võrra aastas. Aastatel 2011-2014 suurusjärgus 8000-10 000 inimese võrra aastas.
Kommentaar, tarkjapalk.ee: kõrgkoolides õppivate inimeste arv oli 2014/2015 õppeaastal 54 454 inimest.Riiklikku pensioni saavate inimeste arv oli 01.01.14 seisuga 411 146 (s.h vanaduspensioni saajaid 300 047). Nii üliõpilastest (umbes 60% kuni 25aastastest, kes ei ela vanematega koos) kui ka pensionisaajatest osa töötab ehk kuulub tööjõu mõiste alla.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas 2011. a mingi koormusega 128 124 pensionäri (üle 30% pensionäridest), s.h nii vanadus-, töövõimetus- kui ka muu pensionäri. Kuid osa neist [~40%] vaid hooajaliselt.
Allikad: sotsiaalkindlustusameti veebileht ning haridus- ja teadusministeeriumi hallatav haridusstatistika andmebaasi veebileht "HaridusSilm".
http://www.ensib.ee/statistika-ja-aruanded-3/
http://www.haridussilm.ee/
http://www.eurostudent.eu/download_files/documents/EVSynopsisofIndicators.pdf
MÕISTED.
Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud — isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).
Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik — isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.Tööealine rahvastik — rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).
(Tööga) hõivatu — isik, kes uuritaval perioodil
- töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;
- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;
- ajutiselt ei töötanud.
Tööhõive määr — hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.
Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) — tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.
Töötu — isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:
- on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);
- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;
- otsib aktiivselt tööd.
Töötuse määr ehk tööpuuduse määr — töötute osatähtsus tööjõus.Allikas -- statistikaamet: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/TT_047.htm
Loe lisaks nt: Keskmine palk maakonniti 2014-2015
Kommentaarid: 0
Lisa kommentaar
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Sait ei kogu ega töötle isikuandmeid. Erandina vaid uudiskirjaga oma algatusel liitumine/loobumine, järgitakse IKÜM-i nõudeid. Kasutatakse vaid Google Analyticsi ja Voo statistika küpsiseid.