Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Eesti tööjõuturg -- üldine prognoos 2016. aastaks

06.03.16, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Tööturu prognoos 2016. aastaks; eelmise aasta tööhõive ja töötuse näitajad


Prognoos aastaks 2016
  • tööga hõivatud (15-74 a) -- 627 500 inimest
    (kuid nt 2015. aasta tegelik arv oli prognoositust suurem, seda põhjustas (üle 1%) ka töötamise registri kasutuselevõtt. 2016. a II poolel rakendub töövõime hindamise uuendus, mis võib hõivatute arvu suurendada, kuigi lisandujad ei pruugi sobida ettevõtjate tegeliku vajadusega)
  • töötuse määr 5,8-6,3%
  • tööjõu ühikukulu kasv 1,4%
  • tööjõu tootlikkuse kasv 3,2%
  • Eesti keskmise brutokuupalga prognoos 2016 -- 1096 eurot
  • Eesti keskmise brutokuupalga tõus võrreldes 2015. aastaga 4,4-4,8%
  • Tarbijahinnaindeksi kasv 0,3-2,0%
    [reaalpalga kasv (= palgakasv- tarbijahinnaindeksi kasv) 4,2-4,5% (ka 4,9%)]

Taustinfo, faktid
  • palga alammäära suurus on 430 eurot, bruto (~366 eurot, neto), kasv 10,2%.
    (Keskmine palk 2014-2015: vt veebiviit sissekande lõpus)
  • keskmine vanaduspension (al. 01.04.16) on 395 eurot (44aastase staaži puhul), bruto=neto, sest tulumaks rakendub pensionidele alles summalt üle 395 euro).
    2015. a oli keskmine vanaduspension 374 eurot (44aastase staaži puhul).
  • suhtelise vaesuse piir oli Eestis 2014. aastal 394 eurot, neto (võrdle nt palga alammääraga, neto!)
  • 2010. a oli Eesti tööjõu tootlikkuselt 69% tasemel, võrreldes EL-i 27 riigi keskmisega. Valitsuse eesmärk on jõuda 2015. a 73%-ni ja 2020. aastaks 80%ni.
    2013. a oli Eestis tootlikkus töötaja kohta 71% EL-i 28 riigi keskmisest (kogumik „Eesti säästva arengu näitajad", märts 2015).

Allikad: Eesti Pank: rahapoliitika ja majandus 2/2015, majandusprognoos 2014-2017; Fontese palgauuring 2015; Swedbanki majandusülevaade jaanuar 2016. Rahandusministeeriumi 2015. aasta suvine majandusprognoos 17.09.15. Rahandusministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, Riigi Teataja veebileht, statistikaameti statistikablogi. Vabariigi Valitsuse kinnitatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020", riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21).

http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/rahapoliitika-ja-majandus, http://www.fontes.ee/cms-data/upload/files/eesti-palgauuring-luhikokkuvote.pdf; https://www.swedbank.ee/business/infoportal/portal/analysis/forecast?language=EST; http://www.fin.ee/majandusprognoosid, http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-tulumaks-3/, https://www.riigiteataja.ee/akt/122122015051 [palga alammäär], https://statistikaamet.wordpress.com/tag/suhteline-vaesus/; https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020,
http://www.stat.ee/151234 [säästva arengu näitajad].


2015
I kvartal
II kvartal
III kvartal
IV kvartal
aasta
tervi-
kuna
muutus
2014-
2015
15-74-aastased kokku, tuhat983,7
983,7
983,7
983,7
 983,7 -0,8%
Mitteaktiivsed, tuhat316,4
299,1
286,2
300,4
 300,5 
 -5,2%





  
Tööjõud, tuhat667,3
684,6
697,5
683,2
 683,1 1,3%
      s.h hõivatud, tuhat
623,1
640,1
661,0
639,4
 640,9 2,6%
      s.h töötud, tuhat
44,2
44,4
36,5
43,9
 42,3 -14,7%





  
Tööjõus osalemise määr, %67,8
69,6
70,9
69,5
 69,4 +1,4% võrra
Tööhõive määr, %63,3
65,1
67,2
65,0
 65,2 +2,2% võrra
Töötuse määr, %6,6
6,5
5,2
6,4
 6,2 -1,2% võrra
Allikas: statistikaamet: http://www.stat.ee/37191 (tabel TT461 ja TT330)


"Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta IV kvartalis ligi 6600 vaba ametikohta. Vabade ametikohtade arv vähenes eelmise kvartaliga võrreldes 25,5% ja 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 8,4%. Vabade ametikohtade arv oli 2015. aastal suurim II ja III kvartalis."
Allikas:Statistikaamet 10.03.2016


15-74aastaste arv vähenes aastatel 1997-2005 suurusjärgus 3000-4000 inimese võrra aastas. Aastatel 2006-2010 suurusjärgus 6000-7000 inimese võrra aastas. Aastatel 2011-2014 suurusjärgus 8000-10 000 inimese võrra aastas.


Kommentaar, tarkjapalk.ee:
kõrgkoolides õppivate inimeste arv oli 2015/2016 õppeaastal 51 092 inimest.Riiklikku pensioni saavate inimeste arv oli 01.01.14 seisuga 411 146 (s.h vanaduspensioni saajaid 300 047). Nii üliõpilastest osa (umbes 60% kuni 25aastastest, kes ei ela vanematega koos) kui ka pensionisaajatest osa töötab ehk kuulub tööjõu mõiste alla.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas 2011. a mingi koormusega 128 124 pensionäri (üle 30% pensionäridest), s.h nii vanadus-, töövõimetus- kui ka muu pensionäri. Kuid osa neist [~40%] vaid hooajaliselt.

Allikad: sotsiaalkindlustusameti veebileht ning haridus- ja teadusministeeriumi hallatav haridusstatistika andmebaasi veebileht "HaridusSilm".
http://www.ensib.ee/statistika-ja-aruanded-3/
http://www.haridussilm.ee/
http://www.eurostudent.eu/download_files/documents/EVSynopsisofIndicators.pdf


MÕISTED.

Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik — isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Tööealine rahvastik — rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).

(Tööga) hõivatu — isik, kes uuritaval perioodil

- töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- ajutiselt ei töötanud.

Tööhõive määr — hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) — tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötu — isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

- on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);

- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;

- otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr — töötute osatähtsus tööjõus.

Allikas -- statistikaamet: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/TT_047.htm






Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy