Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Eesti tööjõuturg -- üldine prognoos 2017. aastaks

31.01.17, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Tööturu prognoos 2017. aastaks; tööhõive, töötus, palk


Prognoos aastaks 2017
  • tööga hõivatud (15-74 a) 646 100 inimest
    (nt rahandusministeeriumi kommentaar: hõive kasv kiirenes peamiselt vanemaealiste tööleasumise tõttu. Hõive määr oli 2016. a ajaloolisel kõrgtasemel, mis seab piiri edasisele kasvule)
  • töötuse määr 7,2-8,2%
  • tööjõu ühikukulu kasv 2,4%
  • tööjõu tootlikkuse kasv 2,6-5,5%
  • Eesti keskmise brutokuupalga prognoos 1199-1200 eurot
  • Eesti keskmise brutokuupalga tõus võrreldes 2015. aastaga 4,8-5,5%
  • Tarbijahinnaindeksi kasv 2,5-3,0%
    [reaalpalga kasv (= palgakasv-tarbijahinnaindeksi kasv) 2,2-2,8%]

Taustinfo, faktid
  • palga alammäära suurus on 470 eurot, bruto (~398 eurot, neto), kasv 9,3%.
    (Keskmine palk 2016-2017: vt veebiviit sissekande lõpus)
  • keskmine vanaduspension (al. 01.04.17) on 416 eurot (44aastase staaži puhul), bruto=neto, sest tulumaks rakendub pensionidele alles summalt üle 416 euro (pensioni täiendav maksuvaba osa 236 eurot + üldine maksuvaba tulu kuus 180 eurot)).
    2016. a oli keskmine vanaduspension 395 eurot (44aastase staaži puhul).
  • suhtelise vaesuse piir oli Eestis 2014. aastal (2015. a andmed avaldab statistikaamet ilmselt veebruaris/märtsis 2017) 394 eurot, neto (võrdle nt palga alammääraga, neto!)
  • 2010. a oli Eesti tööjõu tootlikkuselt 69% tasemel, võrreldes EL-i 27 riigi keskmisega. Valitsuse eesmärk on jõuda 2015. a 73%-ni ja 2020. aastaks 80%ni.
    2013. a oli Eestis tootlikkus töötaja kohta 71% EL-i 28 riigi keskmisest (kogumik „Eesti säästva arengu näitajad", märts 2015).

Allikad: Eesti Pank: rahapoliitika ja majandus 4/2016, majandusprognoos 2014-2017; Fontese palgauuring 2016; Swedbanki majandusülevaade jaanuar 2017. Rahandusministeeriumi 2016. aasta suvine majandusprognoos 15.09.16. Eesti Konjunktuuriinstituudi prognoos ("Konjunktuur" nr 4(199)), Rahandusministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, Riigi Teataja veebileht, statistikaameti statistikablogi. Vabariigi Valitsuse kinnitatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020", riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21).

http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/rahapoliitika-ja-majandus, http://www.fontes.ee/cms-data/upload/files/eesti-palgauuring-luhikokkuvote.pdf; http://www.swedbank-research.com/estonian/eestimajandus/2017/q1/index.csp; http://www.fin.ee/majandusprognoosid, http://ki.ee/, http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/pensioni-tulumaksustamine/, https://www.riigiteataja.ee/akt/122122015051 [palga alammäär], https://statistikaamet.wordpress.com/tag/suhteline-vaesus/; https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020,
http://www.stat.ee/151234 [säästva arengu näitajad].


2016
I kvartal
II kvartal
III kvartal
IV kvartal
aasta
tervi-
kuna
muutus
2015-
2016
15-74-aastased kokku, tuhat982,2
982,2
982,2
982,2
 982,2 -0,15%
Mitteaktiivsed, tuhat308,6
279,9
276,1
298,9
 290,8
-3,2%





  
Tööjõud, tuhat673.7
702,4
706,2
683,3
 691,4
 +1,2%
      s.h hõivatud, tuhat
630,0
657,0
653,3
638,2
 644,6
+0,6%
      s.h töötud, tuhat
43,6
45,3
52,9
45,1
 46,7
 10,4%





  
Tööjõus osalemise määr, %68,6
71,5
71,9
69,6
 70,4 +1% võrra
Tööhõive määr, %64,1
66,9
66,5
65,0
 65,6
 +0,4% võrra
Töötuse määr, %6,5
6,5
7,5
6,6
 6,8 +0,6% võrra
Allikas: statistikaamet: http://www.stat.ee/37191 (tabel TT461 ja TT330)



15-74aastaste arv vähenes aastatel 1997-2005 suurusjärgus 3000-4000 inimese võrra aastas. Aastatel 2006-2010 suurusjärgus 6000-7000 inimese võrra aastas. Aastatel 2011-2014 suurusjärgus 8000-10 000 inimese võrra aastas.


Kommentaar, tarkjapalk.ee:
kõrgkoolides õppivate inimeste arv oli 2016/2017 õppeaastal 47 794 inimest. Riiklikku pensioni saavate inimeste arv oli 01.01.16 seisuga 415 097 (s.h vanaduspensioni saajaid 300 884). Üliõpilastest osa (umbes 60% kuni 25aastastest, kes ei ela vanematega koos (2012-2015. a); teistel andmetel (2009. a) umb 28% bakalaureuseõppes olijatest ja 55% magistri/doktoriõppes olijatest) töötab. Ka pensionisaajatest osa töötab ehk kuulub tööjõu mõiste alla.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas 2011. a mingi koormusega 128 124 pensionäri (üle 30% pensionäridest), s.h nii vanadus-, töövõimetus- kui ka muu pensionäri. Kuid osa neist [~40%] vaid hooajaliselt.

Allikad: sotsiaalkindlustusameti veebileht, haridus- ja teadusministeeriumi hallatav haridusstatistika andmebaasi veebileht "HaridusSilm".
http://www.ensib.ee/statistika-ja-aruanded-3/
http://www.haridussilm.ee/
http://www.eurostudent.eu/download_files/documents/EVSynopsisofIndicators.pdf 2012-2015
http://www.noorteseire.ee/et/aastaraamat/noorteseire-aastaraamat-2010-noored-ja-t%C3%B6%C3%B6turg


MÕISTED.

Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik — isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Tööealine rahvastik — rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).

(Tööga) hõivatu — isik, kes uuritaval perioodil

- töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- ajutiselt ei töötanud.

Tööhõive määr — hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) — tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötu — isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

- on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);

- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;

- otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr — töötute osatähtsus tööjõus.

Allikas -- statistikaamet: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/TT_047.htm




Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy