Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Eesti tööjõuturg -- üldine prognoos 2019. aastaks

31.01.19, tarkjapalk.ee, Kommentaarid: 0

Tööturu prognoos 2019. aastaks; tööhõive, töötus, palk


Prognoos aastaks 2019
  • tööga hõivatud (15-74 a) 667 100 inimest
    (rahandusministeeriumi märkus: hõive 2019. a veel kasvab, aga vaid 0,8%,

    majanduskasvu stabiliseerumise ning tööjõu pakkumise piirangute tõttu)

  • töötuse määr 5,1-6,7%
  • tööjõu ühikukulu kasv 4,4%
  • tööjõu tootlikkuse kasv 2,7-3,6% [väiksem, kui tööjõu ühikukulu kasv!]

  • Eesti keskmise brutokuupalga suurus 1380-1385 eurot
  • Eesti keskmise brutokuupalga suurenemine võrreldes 2018. aastaga 6,0-6,3%
  • Tarbijahinnaindeksi suurenemine 2,6-2,9%
    [reaalpalga kasv (lihtsustatult = palgakasv - tarbijahinnaindeksi kasv) 3,1-3,4%]

Taustinfo, faktid
  • palga alammäära suurus on 540 eurot bruto (~516 eurot, neto), kasv 8%.
    (Keskmine palk 2018-2019: vt veebiviit sissekande lõpus)
  • keskmine vanaduspension (al. 01.04.19) on 481 eurot (44aastase staaži puhul). Keskmine pension bruto = neto, sest tulumaks rakendub pensionidele alles summalt üle 500 euro (kehtiva tulumaksuseaduse järgi on maksuvaba tulu 500 eurot kuus).
    2018. a oli keskmine vanaduspension 446,52 eurot (44aastase staaži puhul).
  • suhtelise vaesuse piir oli Eestis 2017. aastal 523 eurot neto (täpsem termin on kuu ekvivalentnetosissetulek). Võrdle nt palga alammääraga, neto!
  • 2017. a oli Eesti tööjõu tootlikkuselt 74,4% tasemel, võrreldes EL-i 28 riigi keskmisega. Valitsuse eesmärk on jõuda 2020. aastaks 80%ni.

Allikad: Eesti Pank: rahapoliitika ja majandus 4/2018, majandusprognoos 2018-2021; Fontese palgauuring 2018; Swedbanki majandusülevaade jaanuar 2017. Rahandusministeeriumi 2018. aasta suvine majandusprognoos 12.09.18. Eesti Konjunktuuriinstituudi prognoos ("Konjunktuur" nr 4(207)), Rahandusministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, Riigi Teataja veebileht, statistikaameti pressiteade.

http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/rahapoliitika-ja-majandus; https://drive.google.com/file/d/11SpIPOPWPQCjJZvV6XxG7uokOnw1tLtK/view; https://kukkur.swedbank.ee/analuusid/swedbanki-majandusprognoos-jaanuar-2019; https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid http://ki.ee/;
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/pensioni-tulumaksustamine/; https://www.riigiteataja.ee/akt/118122018007 [töötasu alammäär];
https://www.stat.ee/pressiteade-2018-133.


2018
I
kvartal
II
kvartal
III
kvartal
IV
kvartal
aasta
tervi-
kuna
muutus
2018-
2017
15-74-aastased kokku, tuhat976,7976,7
976,7
976,7
 976,7
+0,05%
Mitteaktiivsed, tuhat278,9
274,4
273,4
270,5
 274,3
-1,1%





  
Tööjõud, tuhat697,9
702,3
703,3
706,2
 702,4
+0,5%
      s.h hõivatud, tuhat
650,5
666,6
666,6
675,3
 664,7
+0,9%
      s.h töötud, tuhat
47,4
35,8
36,8
30,9
37,7
-6,5%





  
Tööjõus osalemise määr, %71,4
71,9
72,0
72,3
71,9
+0,3%
võrra
Tööhõive määr, %66,6
68,2
68,2
69,1
68,1
+0,6%
võrra

Töötuse määr, %6,8
5,1
5,2
4,4
5,4
-0,4%
võrra

Allikas: statistikaamet: valmistabelid lehel https://www.stat.ee/34098
(andmebaasis tabel TT461 ja TT330)


15-74aastaste arv vähenes aastatel aastatel 2006-2010 suurusjärgus 6000-7000 inimese võrra aastas. Aastatel 2011-2014 suurusjärgus 8000-10 000 inimese võrra aastas. Aastatel 2015-2017 suurusjärgus keskmiselt 5000 inimese võrra aastas.
Rahandusministeeriumi kommentaar 2018: 1990ndatel vähenenud sündimuse tõttu hakkab tööturu mõttes aktiivseim vanuserühm (25-64 aastased) vähenema 5000-6000 inimese võrra aastas


Kommentaar, tarkjapalk.ee:
kõrgkoolides õppivate inimeste arv oli 2018/2019 õppeaastal 45 815 inimest. Riiklikku pensioni saavate inimeste arv oli 31.12.18 seisuga 350 836 (s.h vanaduspensioni saajaid ~305 000).
Üliõpilastest töötab osa (umbes 60% kuni 25aastastest, kes ei ela vanematega koos (2012-2015. a andmed); teistel andmetel (2009. a) töötab umb 28% bakalaureuseõppes olijatest ja 55% magistri/doktoriõppes olijatest).
Ka pensionisaajatest osa töötab ehk kuulub tööjõu mõiste alla.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas 2017. a mingi koormusega ~105 000 pensionäri (~30% pensionäridest), s.h nii vanadus-, töövõimetus- kui ka muu pensionäri. Kuid osa neist [~40%] vaid hooajaliselt.

Allikad: sotsiaalkindlustusameti veebileht, statistikaameti valmistabel (aasta alguse seisuga), haridus- ja teadusministeeriumi hallatav haridusstatistika andmebaasi veebileht "HaridusSilm".
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/statistika-ja-aruandlus;
https://www.stat.ee/58094;
http://www.haridussilm.ee/;
http://www.eurostudent.eu/download_files/documents/EVSynopsisofIndicators.pdf 2012-2015;
http://www.noorteseire.ee/et/aastaraamat/noorteseire-aastaraamat-2010-noored-ja-t%C3%B6%C3%B6turg.


MÕISTED.

Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik — isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Tööealine rahvastik — rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).

(Tööga) hõivatu — isik, kes uuritaval perioodil

- töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- ajutiselt ei töötanud.

Tööhõive määr — hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) — tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötu — isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

- on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);

- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;

- otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr — töötute osatähtsus tööjõus.

Allikas -- statistikaamet: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/TT_047.htm


ja



Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.
Edicy