Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

Prognoos aastaks 2019

• tööga hõivatud (15-74 a) 667 100 inimest
  (rahandusministeeriumi märkus: hõive 2019. a veel kasvab, aga vaid 0,8%,

  majanduskasvu stabiliseerumise ning tööjõu pakkumise piirangute tõttu)
  

• töötuse määr 5,1-6,7%
• tööjõu ühikukulu kasv 4,4%
• tööjõu tootlikkuse kasv 2,7-3,6% [väiksem, kui tööjõu ühikukulu kasv!]

• Eesti keskmise brutokuupalga suurus 1380-1385 eurot
• Eesti keskmise brutokuupalga suurenemine võrreldes 2018. aastaga 6,0-6,3%
• Tarbijahinnaindeksi suurenemine 2,6-2,9%
  [reaalpalga kasv (lihtsustatult = palgakasv - tarbijahinnaindeksi kasv) 3,1-3,4%]
  

Taustinfo, faktid

• palga alammäära suurus on 540 eurot bruto (~516 eurot, neto), kasv 8%.
  (Keskmine palk 2018-2019: vt veebiviit sissekande lõpus)
• keskmine vanaduspension (al. 01.04.19) on 481 eurot (44aastase staaži puhul). Keskmine pension bruto = neto, sest tulumaks rakendub pensionidele alles summalt üle 500 euro (kehtiva tulumaksuseaduse järgi on maksuvaba tulu 500 eurot kuus).
  2018. a oli keskmine vanaduspension 446,52 eurot (44aastase staaži puhul).
  
• suhtelise vaesuse piir oli Eestis 2017. aastal 523 eurot neto (täpsem termin on kuu ekvivalentnetosissetulek). Võrdle nt palga alammääraga, neto!
• 2017. a oli Eesti tööjõu tootlikkuselt 74,4% tasemel, võrreldes EL-i 28 riigi keskmisega. Valitsuse eesmärk on jõuda 2020. aastaks 80%ni.
  

Allikad: Eesti Pank: rahapoliitika ja majandus 4/2018, majandusprognoos 2018-2021; Fontese palgauuring 2018; Swedbanki majandusülevaade jaanuar 2017. Rahandusministeeriumi 2018. aasta suvine majandusprognoos 12.09.18. Eesti Konjunktuuriinstituudi prognoos ("Konjunktuur" nr 4(207)), Rahandusministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, Riigi Teataja veebileht, statistikaameti pressiteade.

2018	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	aasta tervi- kuna	muutus 2018- 2017
15-74-aastased kokku, tuhat	976,27	976,7	976,7	14.02.2019
Mitteaktiivsed, tuhat	278,9	274,4	273,4
Tööjõud, tuhat	697,9	702,3	703,3
s.h hõivatud, tuhat	650,5	666,6	666,6
s.h töötud, tuhat	47,4	35,8	36,8
Tööjõus osalemise määr, %	71,4	71,9	72,0
Tööhõive määr, %	66,6	68,2	68,2
Töötuse määr, %	6,8	5,1	5,2

Kommentaar, tarkjapalk.ee:
Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas 2017. a mingi koormusega ~105 000 pensionäri (~30% pensionäridest), s.h nii vanadus-, töövõimetus- kui ka muu pensionäri. Kuid osa neist [~40%] vaid hooajaliselt.

Allikad: sotsiaalkindlustusameti veebileht, statistikaameti valmistabel (aasta alguse seisuga), haridus- ja teadusministeeriumi hallatav haridusstatistika andmebaasi veebileht "HaridusSilm".
http://www.eurostudent.eu/download_files/documents/EVSynopsisofIndicators.pdf 2012-2015;
http://www.noorteseire.ee/et/aastaraamat/noorteseire-aastaraamat-2010-noored-ja-t%C3%B6%C3%B6turg.


MÕISTED.

Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud — isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik — isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Tööealine rahvastik — rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).

(Tööga) hõivatu — isik, kes uuritaval perioodil

- töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- ajutiselt ei töötanud.

Tööhõive määr — hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) — tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötu — isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

- on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);

- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;

- otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr — töötute osatähtsus tööjõus.

Allikas -- statistikaamet: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/TT_047.htm