Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

  Palgasüsteemid. Palganõu tööandjale

Eesti tööjõuturg -- üldine prognoos 2020. aastaks

28.12.19, Urmas Orula, Kommentaarid: 0

Tööturu prognoos 2020. aastaks; tööhõive, töötus, palk


Prognoos aastaks 2020

Seoses märtsis 2020 Eestit tabanud üleilmse koroonaviiruse mõjuga ei pea prognoosid enam paika.
  • tööga hõivatud (15-74 a) 671 900 inimest
    (rahandusministeeriumi märkus: hõive 2020. a kasvab veel vaid 0,1%;

    riskistsenaariumi puhul aga hoopis -0,2%)

  • töötuse määr 5,2-5,7% (võrreldes 2019. a tegelikuga on prognoositav määr kõrgem).
    Seda võib mõjutada ka töövõimereformi tõttu tööturule lisanduvate inimeste arv, kes osutuvad töötuks

  • tööjõu ühikukulu (tööjõukulu ja tööjõu tootlikkuse suhtarv) kasv ...?...%
    [2019. aasta III kvartalis oli nominaalne kasv 4,2% (reaalne 1,1%). Sesoonselt korrigeerituna 2,2% (reaalne -1,8%); kuid sektoriti erinev, nt ehituses märkimisväärselt suurem]

  • tööjõu tootlikkuse kasv 2,0%.
    On halb siis, kui on püsivalt väiksem, kui tööjõu ühikukulu kasv.
    [2019. aasta III kvartalis oli tööjõu tootlikkuse kasv 5,5% (reaalne 2,3%). Sesoonselt korrigeerituna oli sama suur. Seega suurem kui ühikukulu kasv!]

  • Eesti keskmise brutokuupalga suurus 1484-1497 eurot
  • Eesti keskmise brutokuupalga suurenemine võrreldes 2019. aastaga 5,5-5,7% (riskistsenaarium 4,0%)
  • Tarbijahinnaindeksi suurenemine 2,2%; riskistsenaarium 1,7%.
    Seega reaalpalga kasv 3,4% (lihtsustatult = palgakasv - tarbijahinnaindeksi kasv)

Taustinfo, faktid
  • palga alammäära suurus on 584 eurot bruto (~550 eurot, neto), kasv 8%.
    (Keskmine palk 2018-2019: vt veebiviit sissekande lõpus)
  • keskmine vanaduspension (al. 01.04.20) on 528 eurot (44aastase staaži puhul).
    2019. a oli keskmine vanaduspension 483 eurot (44aastase staaži puhul).
  • suhtelise vaesuse piir oli Eestis 2018. aastal 569 eurot neto (täpsem termin on kuu ekvivalentnetosissetulek). Võrdle nt palga alammääraga, neto!
  • 2018. a oli Eesti tööjõu tootlikkuselt 77,2% tasemel, võrreldes EL-i 28 riigi keskmisega. Valitsuse eesmärk on jõuda 2020. aastaks 80%ni.

Allikad: Eesti Pank: rahapoliitika ja majandus 4/2019, majandusprognoos 2019-2022; Swedbanki majandusülevaade. Rahandusministeeriumi 2019. aasta suvine majandusprognoos 09.09.19. Eesti Konjunktuuriinstituudi prognoos ("Konjunktuur" nr 4(211)), Rahandusministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, Riigi Teataja veebileht, statistikaameti pressiteade, statistikaameti andmebaas RAL0013: Tööjõu tootlikkus ja tööjõu ühikukulu, Eurostati tootlikkuse võrdlustabel.

http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/rahapoliitika-ja-majandus;
https://kukkur.swedbank.ee/analuusid/swedbanki-majandusprognoos; https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid;
http://ki.ee/;
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/pensioni-tulumaksustamine/;
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019027 [töötasu alammäär];
https://www.stat.ee/pressiteade-2019-159;
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/15Rahvamajanduse_arvepidamine/03Lisanaitajad/03Lisanaitajad.asp;
https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tec00116.


2019
I
kvartal
II
kvartal
III
kvartal
IV
kvartal
aasta
tervi-
kuna
muutus
2019-
2018
15-74-aastased kokku, tuhat981,0981,0
981,0
981,0
 981,0
0,44%
Mitteaktiivsed, tuhat286,8
277,6
276,0
273,4
 278,4
1,49%





  
Tööjõud, tuhat694,2
703,4
705,0
707,6
 702,6
0%
      s.h hõivatud, tuhat
661,8
667,7
677,3
678,5
 671,3
1%
      s.h töötud, tuhat
32,4
35,7
27,7
29,2
31,3
-17%





  
Tööjõus osalemise määr, %70,8
71,7
71,972,1
71,6
-0,3%
võrra
Tööhõive määr, %67,5
68,169,0
69,2
68,4
0,3%
võrra

Töötuse määr, %4,7
5,1
3,9
4,1
4,4
-1%
võrra

Allikas: statistikaamet: valmistabelid lehel https://www.stat.ee/34098
(andmebaasis tabel TT461 ja TT330)


15-74aastaste arv vähenes aastatel aastatel 2006-2010 suurusjärgus 6000-7000 inimese võrra aastas. Aastatel 2011-2014 suurusjärgus 8000-10 000 inimese võrra aastas. Aastatel 2015-2017 suurusjärgus keskmiselt 5000 inimese võrra aastas.
Rahandusministeeriumi kommentaar 2018: 1990ndatel vähenenud sündimuse tõttu hakkab tööturu mõttes aktiivseim vanuserühm (25-64 aastased) vähenema 5000-6000 inimese võrra aastas


Kommentaar, tarkjapalk.ee:
kõrgkoolides õppivate inimeste arv oli 2019/2020 õppeaastal 45 178 inimest. Riiklikku pensioni saavate inimeste arv oli 01.01.20 seisuga 334 028 (s.h vanaduspensioni saajaid 305 241). NB! Töövõimetuspensionäride arv vähenes aastas 12 882 võrra! Põhjus -- töövõimereformi käigus hinnatakse puue ümber.
Üliõpilastest töötab osa (umbes 60% kuni 25aastastest, kes ei ela vanematega koos (2012-2015. a andmed); teistel andmetel (2009. a) töötab umb 28% bakalaureuseõppes olijatest ja 55% magistri/doktoriõppes olijatest).
Ka pensionisaajatest osa töötab ehk kuulub tööjõu mõiste alla.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas 2017. a mingi koormusega ~105 000 pensionäri (see on ~30% pensionäridest), s.h nii vanadus-, töövõimetus- kui ka muu pensionäri. Kuid osa neist [~40%] vaid hooajaliselt.

Allikad: sotsiaalkindlustusameti veebileht, statistikaameti valmistabel (aasta alguse seisuga), haridus- ja teadusministeeriumi hallatav haridusstatistika andmebaasi veebileht "HaridusSilm".
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/statistika-ja-aruandlus, tab 1 pensioni saajad;
https://www.stat.ee/58094;
http://www.haridussilm.ee/;
http://www.eurostudent.eu/download_files/documents/EVSynopsisofIndicators.pdf 2012-2015;
http://www.noorteseire.ee/et/aastaraamat/noorteseire-aastaraamat-2010-noored-ja-t%C3%B6%C3%B6turg.


MÕISTED.

Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik — isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Tööealine rahvastik — rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).

(Tööga) hõivatu — isik, kes uuritaval perioodil

- töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- ajutiselt ei töötanud.

Tööhõive määr — hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) — tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötu — isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

- on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);

- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;

- otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr — töötute osatähtsus tööjõus.

Allikas -- statistikaamet: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/TT_047.htm


ja




Kommentaarid: 0


Lisa kommentaar

Kommenteerija e-posti aadressi ei avaldata.
Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri



Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.
Content of www.tarkjapalk.ee is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 Unported License.
Sisu võib kasutada, peab vaid allikale viitama.

Sait ei kogu ega töötle isikuandmeid. Erandina vaid uudiskirjaga oma algatusel liitumine/loobumine, järgitakse IKÜM-i nõudeid. Kasutatakse vaid Google Analyticsi ja Voo statistika salvestamist.
Edicy