Tark ja palk – palgakonsultatsioonid

• tööga hõivatud (15-74 a) 671 900 inimest
  (rahandusministeeriumi märkus: hõive 2020. a kasvab veel vaid 0,1%;

  riskistsenaariumi puhul aga hoopis -0,2%)
  
  

• töötuse määr 5,2-5,7% (võrreldes 2019. a tegelikuga on prognoositav määr kõrgem).
  Seda võib mõjutada ka töövõimereformi tõttu tööturule lisanduvate inimeste arv, kes osutuvad töötuks
  
  
• tööjõu ühikukulu (tööjõukulu ja tööjõu tootlikkuse suhtarv) kasv ...?...%
  [2019. aasta III kvartalis oli nominaalne kasv 4,2% (reaalne 1,1%). Sesoonselt korrigeerituna 2,2% (reaalne -1,8%); kuid sektoriti erinev, nt ehituses märkimisväärselt suurem]
  
  
• tööjõu tootlikkuse kasv 2,0%.
  On halb siis, kui on püsivalt väiksem, kui tööjõu ühikukulu kasv.
  [2019. aasta III kvartalis oli tööjõu tootlikkuse kasv 5,5% (reaalne 2,3%). Sesoonselt korrigeerituna oli sama suur. Seega suurem kui ühikukulu kasv!]
  

• Eesti keskmise brutokuupalga suurus 1484-1497 eurot
• Eesti keskmise brutokuupalga suurenemine võrreldes 2019. aastaga 5,5-5,7% (riskistsenaarium 4,0%)
  
• Tarbijahinnaindeksi suurenemine 2,2%; riskistsenaarium 1,7%.
  Seega reaalpalga kasv 3,4% (lihtsustatult = palgakasv - tarbijahinnaindeksi kasv)
  

Taustinfo, faktid

• palga alammäära suurus on 584 eurot bruto (~550 eurot, neto), kasv 8%.
  (Keskmine palk 2018-2019: vt veebiviit sissekande lõpus)
• keskmine vanaduspension (al. 01.04.20) on 528 eurot (44aastase staaži puhul).
  2019. a oli keskmine vanaduspension 483 eurot (44aastase staaži puhul).
  
• suhtelise vaesuse piir oli Eestis 2018. aastal 569 eurot neto (täpsem termin on kuu ekvivalentnetosissetulek). Võrdle nt palga alammääraga, neto!
• 2018. a oli Eesti tööjõu tootlikkuselt 77,2% tasemel, võrreldes EL-i 28 riigi keskmisega. Valitsuse eesmärk on jõuda 2020. aastaks 80%ni.
  

Allikad: Eesti Pank: rahapoliitika ja majandus 4/2019, majandusprognoos 2019-2022; Swedbanki majandusülevaade. Rahandusministeeriumi 2019. aasta suvine majandusprognoos 09.09.19. Eesti Konjunktuuriinstituudi prognoos ("Konjunktuur" nr 4(211)), Rahandusministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, Riigi Teataja veebileht, statistikaameti pressiteade, statistikaameti andmebaas RAL0013: Tööjõu tootlikkus ja tööjõu ühikukulu, Eurostati tootlikkuse võrdlustabel.

2019	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal	aasta tervi- kuna	muutus 2019- 2018
15-74-aastased kokku, tuhat	981,0	981,0	981,0	981,0	981,0	0,44%
Mitteaktiivsed, tuhat	286,8	277,6	276,0	273,4	278,4	1,49%
Tööjõud, tuhat	694,2	703,4	705,0	707,6	702,6	0%
s.h hõivatud, tuhat	661,8	667,7	677,3	678,5	671,3	1%
s.h töötud, tuhat	32,4	35,7	27,7	29,2	31,3	-17%
Tööjõus osalemise määr, %	70,8	71,7	71,9	72,1	71,6	-0,3% võrra
Tööhõive määr, %	67,5	68,1	69,0	69,2	68,4	0,3% võrra
Töötuse määr, %	4,7	5,1	3,9	4,1	4,4	-1% võrra

Kommentaar, tarkjapalk.ee:
Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas 2017. a mingi koormusega ~105 000 pensionäri (see on ~30% pensionäridest), s.h nii vanadus-, töövõimetus- kui ka muu pensionäri. Kuid osa neist [~40%] vaid hooajaliselt.

Allikad: sotsiaalkindlustusameti veebileht, statistikaameti valmistabel (aasta alguse seisuga), haridus- ja teadusministeeriumi hallatav haridusstatistika andmebaasi veebileht "HaridusSilm".
http://www.eurostudent.eu/download_files/documents/EVSynopsisofIndicators.pdf 2012-2015;
http://www.noorteseire.ee/et/aastaraamat/noorteseire-aastaraamat-2010-noored-ja-t%C3%B6%C3%B6turg.

MÕISTED.

Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud — isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik — isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Tööealine rahvastik — rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).

(Tööga) hõivatu — isik, kes uuritaval perioodil

- töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- ajutiselt ei töötanud.

Tööhõive määr — hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) — tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötu — isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

- on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);

- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;

- otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr — töötute osatähtsus tööjõus.

Allikas -- statistikaamet: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/TT_047.htm